Piklikaju on seljaaju vahetu jätk. Piklikaju valgeaine sisaldab samu juhteteid, mis leiduvad seljaajus. Ainult piklikaju eesmine ja külgmised seinad muutuvad paksemaks kui ajutorus, kanal laieneb järsult, moodustades IV vatsakese. Pikliku aju ventraalses osas asetsevad motoorsed juhteteed, keskses osas peamiselt sensoorsed juhteteed. Reljeefilt sarnaneb piklikaju teataval määral seljaajuga. Ülemises osas jaguneb piklikaju kolmeks paarilisek osaks: püramiidideks, oliivideks ja väätkehadeks. Püramiidid asetsevad kahe pikimõikana ventraalselt kummalgi pool eesmist keskpidist lõhet. Püramiididest ulatuvad lateraalselt esile oliivid. Dorsolateraalselt asetsevad väätkehad (pedunculi cerebellares inferiores) kujutavad endast sääri ajukese ja pikliku aju vahel. Seljaaju... ...vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel. Seljaaju juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks
..] on olemas ka nende isikute vahepealne seisukoht, kes õigusega leiavad, et kui ümbertöötatud asja on võimalik tagasi muuta, on õigem see, mida arvavad Sabinus ja Cassius; kui aga tagasimuutmine ei ole enam võimalik, on õigem see, mida on arvanud Nerva ja Proculus. Nii on võimalik metallist valatud anumat muuta tagasi töötlemata kulla, hõbeda või vase kangiks, aga veini või õli või teravilja ei ole enam võimalik muuta viinamarjadeks, oliivideks ning viljapeadeks [...]). Media sententia arvestas seega mõlema koolkonna seisukohtadega: juhul, kui uut asja oli võimalik muuta tagasi eri materjalideks (nt sulatada kullast vaas tagasi kullakangiks), kehtis sabiniaanide seisukoht. Kui tagasimuutmine aga võimalik ei olnud (nt ei ole võimalik muuta õli enam tagasi oliivideks), kehtis prokuliaanide seisukoht. Spetsifikatsiooniprobleemi lahendanud media sententia tekkimisaeg on vaieldav, ent tõenäoliselt tekkis ta 2
annaabi.ee 
