Signaali ülekanne tuuma tüüpiline on et kui retseptorile seondub signaalmolekul siis see toob kaasa retseptori dimeriseerumise ja retseptoriga seotud rakus sisemuses olevate kinaaside aktivatsiooni. Enamasti kinaasid JAKid. See toob kaasa dimeriseerunud STAT saab läbida tuumamambraani ja osaleda transkriptsioonil, seondudes Tfdega. Meeles pidada türosiin kinaasse aktiivsega molekulid, nende dimeriseerumine. Retseptorite ristsidumine ja oligomeriseerumine. JAK (Janus kinase) autofosforüleerumine –türosiinkinaasid. STAT (Signal Transducer and Activator of Transcription ). Imetajatel 7 erinevat STAT valku (geeni)-seostuvad kindlate geenide promootor alale-osa türosiinkinaasid, osa mitte. NFκΒ activation by TNFR and TLR receptors. Mingi ubikvitineerimine. Samadelt adaptormolekulidelt võidakse käivitada läbi proteiinkinaaside teatud geenide aktivatsioon,
2) DNA lingu stabiliseerib spetsiifiline faktor, näiteks IHF, mis DNA-le tugeva painde. Transkriptsiooni aktivatsioonil toimub EBP-vahendatud ATP hüdrolüüs. Selleks, et aktivaatoril avalduks ATP-aasne aktiivsus, tuleb ta viia aktiivsesse konformatsiooni. Selleks on erinevaid võimalusi: 1) Aktivaatori fosforüleerimine. Näiteks NtrC puhul toimib NtrB-vahendatud fosforüleerimise kaskaad, fosforüleeritud NtrC-l suureneb afiinsus TE suhtes ja toimub valgu oligomeriseerumine; 2) Seondumine efektormolekuliga. E. coli rakus on 600-700 70 ja 100 54 molekuli. Samas on E. coli genoomis ainult 20 54sõltuvat promootorit. Seega on isegi madalama afiinsusega promootorid 54-holoensüümi poolt okupeeritud ja valmis aktivatsiooniks. Miks on nii vähe 54-sõltuvaid promootoreid? Arvatakse, põhjus on selles, et bakterigenoomis on geenidevahelised alad liiga lühikesed, et EBP-d saaksid seonduda reguleeritavast promootorist sobivale
annaabi.ee 
