pudumist. 50. Kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle: seadusandluses ja ühiskondlikus arvamuses. 51. Vabadus- valikuvõimalus. Tahtevabadus- võimalus valitseda oma tahtmisi ja soove. 52. Demokraatia hindab vabadust, võrdsust ja õiglust. 53. Demokraatiat saab õigustada, kui igaüks on võrdselt pädev valitsema ja kui rahvas suudab end ise valitseda. 54. Eliiditeooria- mistahes ühiskondliku korra ajal valitseb tegelikult eliit e paremik. 55. Kõik demokraatlikud süsteemid muutuvad oligarhilisteks e väheste võimuks. 56. Karismaatiline- jumaliku andega. 57. Eetiline absolutism- leiab, et on olemas teatud absoluutsed kõlbelised tõed, mis kehtivad ka siis kui neid keegi ei järgiks. 58. Utilitarism- mõistlik on käitumisviis, mille puhul naudingute kogusumma on maksimaalne ja negatiivsed kõrvalmõjud minimaalsed. 59. Otstarbekas on karistada, kui saab vältida veel suurema pahe. Ei ole otstarbekas, kui antud pahe iseenesest kaoks
juhtkonna ja liikmete vahel või käitub lausa erakonna omanikena Aktivistid: erakonna pühendunud liikmed, kes tippjuhtkonda või siseringi ei kuulu, kuid on väga aktiivsed erakonnaelus Lihtliikmed: pigem passiivsed, kuid suudavad vahel organiseeruda ja juhte korrale kutsuda, tõsta esile uusi liidreid või kujundada erakonnasiseseid rühmitusi Raudse oligarhia seadus - selle kohaselt muutuvad ühendused ajapikku oligarhilisteks st neis kehtestatakse väheste võim paljude üle Valimised - peamisteks funktsioonideks demokraatiates on tagada kodanike esindatus demokraatlikes esindusinstitutsioonides, kindlustada režiimi legitiimsust ning valimistulemustele vastavalt panna paika uue valitsuse koosseis Demokraatlikes riikides on üldtunnustatud normiks, et valimised peavad olema otsesed, ausad, vabad, ühetaolised, salajased ja perioodilised ning põhinema võrdsel kohtlemisel
annaabi.ee 
