minna. Argos ei liitunud kunagi Spartaga, nad olid ürgvaenlased. Ateena Attica maakonnas. See oli Iooia linnriik. Ajalugu on erakordsel hästi teada. Klassikalisel perioodil oli see Kreeka kultuuri vaimne pealinn. Olemas on ainukesena olemas ka Ateena riigikorra ajalugu (Aristoteleselt). Riik hõlmas tervet Attica maakonda. Theseus oli see, kes tsentraliseeris Ateena valitsemissüsteemi. Ateena inimressursid olid suured ja sealt tuli ka see väline võimsus. Aristoteles kujutab, kuidas, oligarhiliselt linnriigist sai järk-järgult demokraatlik vabariik. Vana riigikord: iga aasta valiti 9 kuningat- arhon. Aristokraatlik eliit- eupatriidid. 9-st 3 olid tähtsamad. Üks oli kõige tähtsam , kelle järgi arvestati aastaid. Teised kaks olid arhon basileus, selle aasta ülempreester ja arhon polemarchos, sõjapealik. Kuus ülejäänud olid thesmothai, nö seaduseandjad, seadustevalvurid. Pärast oma ametiaja lõppu läksid nad eluaegse nõukogu liikmeks, Areopagos ehk Arese küngas
Mõne aja pärast piiras Lysandros laevastikust ilma jäänud Ateena mere poolt ümber ja sundis kaitsjad aastase vastupanu järel alistuma (404. a.). Sparta liitlased Korintos ja Teeba nõudsid Ateena hävitamist. Kuid spartalased eelistasid linna säilitada, võimalik, et vastukaaluks Korintosele ja Teebale. Ateena mereliit saadeti laiali, müürid lõhuti, sõjalaevastiku riismed tuli loovutada ja linn sõlmis Spartaga liidulepingu. Peale selle nõudis oligarhiliselt meelestatud Lysandros demokraatia asendamist "isade korraga" ja ajendas seega uue oligarhilise pöörde Ateenas. 404. a. "isade korra" taastamiseks ametisse määratud 30-liikmeline komisjon, mille etteotsa tõusis Platoni sugulane ja Sokratese vestluskaaslane Kritias, hakkas kõrvaldama demokraatlikke riigimehi ja muutis peagi oma võimu tõeliseks hirmuvalitsuseks. Hakati tapma ka rikkaid metoike ja konfiskeerima nende varandust. Oma positsiooni