51. Mida kujutavad endast vabadus ja tahtevabadus? Vabadus kujutab endast valikuvõimalusi. Tahtevabadus on võimalus valitseda oma tahtmisi ja soove. 52. Mida hindab demokraatia teoreetiliselt? Vabadus, võrdsus, õiglus. (Kuid ei suuda neid tagada!) 53. Millal saab demokraatiat õigustada? Kui rahvas on võimeline valitsema iseenda üle! 54. Mida ütleb eliiditeooria? Eliit (paremik) valitseb iga ühiskonna korra ajal. 55. Milliseks muutuvad lõpuks kõik demokraatlikud süsteemid? Oligarhiliseks- võim kuulub tegelikult vähestele. 56. Mida tähendab karismaatiline? Jumaliku andega ehk geniaalne. 57. Mida väidab eetiline absolutism? Kõlbelised tõed on olemas, kui neid isegi keegi ei järgi. Kõlbelised hinnangud on suhtelised. (Nt: kristlik eetika ja islami eetika.) 58. Mida väidab utilitarism? Kõige positiivsem on käitumisviis, mille puhul suureneb heaolu ehk naudingute kogusumma kõige enam. 59. Millal on karistada otstarbekas ja millal mitte; kui rangelt karistada?
V: vabadus valikuvõimalusi, tahtevabadus võimalus valitseda oma tahtmisi ja soove. 110.Mida hindab demokraatia teoreetiliselt? V: vabadust, võrdsust ja õiglust. 111.Millal saab demokraatiat õigustada? V: igaüks peab olema võrdselt pädev valitsema, rahvas peab olema suuteline ennast valitsema. 112.Mida ütleb eliiditeooria? V: mistahes valitsemisvormi puhul valitseb eliit ehk paremik. 113.milleks muutuvad lõpuks kõik demokraatlikud süsteemid? V: oligarhiliseks. 114.Mida tähendab karismaatiline? V: jumaliku andega ehk geniaalne 115.mida väidab eetline absolutsim? V: väidab, et on olemas sellised absoluutselt kõlbelised tõed, mis kehtiksid ka siis kui neid ei järgiks. 116.Mida väidab utilitarism? V: kõige mõistlikum on käitumine, mille puhul naudingu kogu hulk on maksimaalne ja neg. Kõrvale mõjud minimaalsed. 117.millal on karistada otstarbekas, millal mitte, kui rangelt karistada? V: kui karistusega saab ära hoida veelgi suurema pahe.
piiramatu võimuga ametiisik. Tänapäeval enamasti sõjaväelise riigipöörde tulemusena piiramatu võimu saanud isik. Türanni või Despootia asemel kasutatakse tänapäeval rohkem mõistet diktaktuur (ühemehediktaktuur). Näiteks: Iraak, Kuuba. Aristokraatia - Kreeka keeles paremate valitsus. Vanaaja riikides oli tegemist hõimuaristokraatiaga - ülikutega. Klassikaliseks aristokraatlikuks riigiks oli Sparta. Aristokraatlikul riigil on alati suured eeldused muutuda oligarhiliseks riigiks. Oligarhia - Kreeka keeles väheste- ehk gildkonna valitsus. Kui esialgsesse, avatud aristokraatiasse, võis koonduda rahva paremik, siis tasapisi muutub võimu nautiv vähemus kinniseks seltskonnaks, mis klammerdub oma eesõiguste külge. Ka kommunistlik aristokraatia - nomenklatuur. Ohlokraatia - Kreeka keels jõuguvalitsus ehk anarhia. Kui rahvamassid hakkavad vägivallatsema ning seaduslikkus ja ajutiselt kaovad. Riigivõimu kolmikjaotus 1
annaabi.ee 
