Nemad lõid varandusliku sensuse- sul peab olema vara et valida ja veel rohkem raha et kandideerida. Oligarhid said aina rikkamaks ja rahavs jäi vaesemaks. Rahvas võtab võimu üle ja tuleb uus võim: demokraatia mis teadagi tähendab rahvavõim. Demokraatia oli Platoni arvates halb(see oli mõistnud hukka tema õpetaja) ning demokraatia ei suuda enam üless liikuda aristrokraatia juurde. Demokraadid nõuavad vabadust ja võrdsust. Nad võtavad oligarhidelt raha ära ja jagavad võrdselt laiali, olenematta sellest kui palju keegi tööd teinud on. Inimesed hakkavad oma võrdsusega teisi lämmatama, sest inimesed pole füüsiliselt ega vaimselt võrdsed. Võrdsus inimeste vahel kaob ja tekivad demagoogid ehk rahvajuhid. Tegelikult aga rahvamanipulaatorid. Hakatakse süüdistama kõiki teisi, aga mitte end ega demokraatiat. Peamiselt süüdistatakse oligarhe. Kerkib esile 1demagoog, kes on suutnud kõige rohkem rahavast enda ümber koondada
esmakordselt õigel ajal vastu oma aastaeelarve. Sügisel selgus ka üllatav asjaolu: Varasemate aastate energeetiliselt raskete talvede kõrval oli Ukraina talveks tõesti valmis. ,,Julia Tõmosenko oli täitnud oma lubaduse, mida veel suvel mitte keegi ei uskunud: kivisütt ja gaasi oli piisavalt varutud ning isegi aatomielektrijaamadel olid õigeaegselt kütus olemas." Pärast seda, kui valitsus sai jagu energiaprobleemidest, muutus senine üldiselt raske elu veidi kergemaks. Oligarhidelt ära võetud, varjust välja toodud raha anti riigikassasse, maksti reaalselt inimestele. (Ibid.) Suhteliselt kiired ja edukad poliitilised reformid tõid Tõmosenko ootustele vastavalt kaasa ka küllaltki kiire ning mastaapse toetuse kasvu kogu Justsenko valitsusele, kuid eriti oligarhidega võitlevale Tõmosenkole. ,,Pole päris selge, millal Kutsma hakkas tõsiselt närveerima. Missugusel hetkel ta tundis, et tema padaemand hakkas lammutama majanduse
annaabi.ee 
