K¨aesoleva t¨oo¨ kontekstis, pakub huvi kolmas eesm¨ark: kuidas kanji t¨ahen- dused on kandunud u ¨le teistele (kanji) m¨arkidele, s.t. m¨argis¨ usteemi sise- mine d¨unaamika. Loomulikult on kanji m¨argis¨ usteemi puhul teostatavad ka kaks esimest uurimissuunda: esimene suund on eelk~oige ajaloolaste ja arheoloogide p¨arusmaa, teine tekstit~olgenduse probleemiks (nt. kas ja miks m¨argikasutus on erinevates tekstides erinev), kolmas seotud m¨argi morfoloogia v~oi tekstianal¨ uu¨siga. M¨argiteooria seisukohalt v~oiks k¨aesoleva t¨o¨o probleemi p¨ustitada niisiis j¨argmiselt: kuidas on kanji m¨arkide t¨ahendused omavahel seotud, kas leidub siin mingeid seadusp¨arasusi e. seosmehhanisme. 30 Lehek¨uljel 26 kirjeldatud kanji kuuejaotuslik taksonoomia on u ¨ks v~oima-
Ligikaudu sellep¨arast, et tihe- dus f (x, y, z) on osakaarel muutuv suurus, siin aga on joontihedus osakaarel loetud v~ordseks joontihedusega u ¨hes osakaarel v¨alja valitud punktis Qk . Integraalsumma (7.1) t¨ahendab sel juhul joone AB ligikaudset massi ja see summa iseloomustab joone massi seda t¨apsemalt, mida l¨ uhemad on osakaared ehk mida suuremaks hulgaks osakaarteks on joon AB jaotatud. Esimest liiki joonintegraal (7.2)annab meile funktsiooni f (x, y, z) mainitud t~olgenduse korral joone AB t¨apse massi. 7.2 Esimest liiki joonintegraali arvutamine Olgu tasandilise joone AB parameetrilised v~orrandid x = x(t) y = y(t) ja ruumilise joone AB parameetrilised v~orrandid x = x(t) y = y(t) z = z(t),
annaabi.ee 
