rutamist u ¨ ¨hikutega (tavaliselt) ei eksponeerita. Uhikute mitteeks- poneerimine on heas koosk~olas t¨ ahistusega I = 1. 4.3 M¨ arkus: imaginaaru ¨ hiku m~ oistest Seost i2 = -1 loetakse sageli imaginaar¨ uhiku definitsiooniks ja kirjutatakse i := -1. Imaginaar¨ uhik -1 ei ole t~ olgendatav 6 V. Kompleksarvud reaalarvuna (sest reaalarvude ruudud on mittenegatiivsed), k¨ ull aga spetsiifilise teist j¨ arku ruutmaatriksina, nagu eespool veen- dusime. Korrektne on n¨ aiteks kirjutada -1 := 10 -1 0 . Leidub ka teisi t~olgendusi (esitusi). 4.4 N¨ aide: imaginaaru ¨ hiku p¨
n f (x, y, z)ds = lim f (Qk )sk (7.2) 0 AB k=1 2 Loomulikult j¨a¨avad kehtima ka k~oik viis loetletud esimest liiki jooninteg- raali omadust. Kui joonel AB funktsioon f (x, y, z) 0, siis on funktsioon f (x, y, z) t~olgendatav aine joontihedusena punktis P (x, y, z). Sellisel juhul korrutis f (Qk )sk on ligikaudu k-nda osakaare mass. Ligikaudu sellep¨arast, et tihe- dus f (x, y, z) on osakaarel muutuv suurus, siin aga on joontihedus osakaarel loetud v~ordseks joontihedusega u ¨hes osakaarel v¨alja valitud punktis Qk . Integraalsumma (7.1) t¨ahendab sel juhul joone AB ligikaudset massi ja see summa iseloomustab joone massi seda t¨apsemalt, mida l¨ uhemad on
annaabi.ee 
