· Inimese teod on tähtsamad, kui mõtted või sõnad. · Ainult probleemide üle juureldes võib leida sügavama tähenduse. · Inimene võib leida õnne kõige lihtsamates asjades. · Inimesed püüdlevad millegi kättesaamatu poole. Millised on inglite ja Mefistofelese seisukohad Maast? Inglitele Maa meeldib, sest see on pidevalt muutuv. Olemas on nii ilusad asjad, mis annavad jõudu, kui ka hävingut ja hirmu külvavad loodusjõud. Mefistofeles pidas inimesi kasututeks olevusteks, kes suudavad ainult hävingut ja kannatusi endaga kaasa tua. Kuigi nad pingutava pidevalt, et millegi tähtsama poole jõuda, ei saa nad sellega kunagi hakkama. Milline oli Issanda ja Mefistofelese leping? Issand lubas Mefistofelesel Fausti kurjale teele eksitada isa vahele segamata. 2 Hea jäägu ta su meelevalda. Ta vaim tõelättelt ära vii ja oma radadele kalda, kuid häbened niikuinii, sest sul tuleb lõpuks tunnistada, et kuigi pime tung veab inimlast, ta siiski aimab, ihkab õiget rada
Kaasaegsed inimesed olevat ilmunud 45 000 aastat tagasi koos kaasaegse tsivilisatsiooniga ja ajaloolise aja epohh algas 5 500 aastat tagasi. 2 Teaduse järgi kulus evolutsioonil 3 800 miljonit aastat, et luua kaasaegsed inimesed. Aga ainult 5 500 aastat on need inimolendid arenenud tööriistu tarvitavatest ahvidest olevusteks, kes on võimelised hävitama enamikku elu Maa peal tuumakatastroofis. Seda ei saa eitada, et evolutsiooniline hüpe eelajaloolistest inimestest moodsa tsivilisatsioonini on tohutu. Aga
aastaselt õppima rahvakooli ja hiljem erakooli. Fredrich ei tundnud ennast just koolis mugavalt, ta oli pisut kinnine ja vähese jutuga, kollektiivist eraldustunne jäi teda saatma kuni tema elu lõpuni. Õpingud koolis ja hiljem gümnaasiumis kujunesid talle kergeks. Õppimisest rohkem huvitus Fredrich aga poeesiast. Tema ebajumalateks kujunesid klassikud: Mozart, Haydn, Schubert, Mendelssohn, Beethoowen ja Bach. Neid kes muusikat põlgasid, pidas Nietzsche ,, hingetuteks, loomasarnasteks olevusteks" . 1858. aastal tehti Fredrichi emale ettepanek võimaldada pojal asuda edasi õppima Pforta internaadis, mis oli üks mainekamaid Saksamaa õppeasutusi. Maailmavaade, mis Fredrichil internaadis välja kujunes leidis tema poolt kajastust 1861. avaldatud essees Johann Hölderini kohta. Ta köitis noormeest seetõttu, et Hölderlin oskas väljendada just neid meeleolusid, mis olid tol ajal omased ka Nietzschele. 1862
surmajumal Ah Puch (loe: aa putš). (Maajadest…) Tants. Muistsetele maiadele ei olnud tants mitte meelelahutus, vaid oluline religioossete uskumuste väljendamise vorm. Kostümeeritud tantsijad kehastasid jumalusi ja kordasid loomis- sündmusi. Rituaalse tantsu käigus rajati dünaamilisi suhteid jumaluste ja esivanematega ning täideti maailmade omavahelise suhtlemise hõlbustamiseks ruum k`uhul`iga. Lisaks lubas tantsimine osalejatel end teise ilma olevusteks muuta. (Foster 2002: 267) Ohverdamine. Maiad uskusid, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat võluainet ning olid agarad jumalaile inimohvreid tooma. Jumalaile ohverdati aga ka loomi, toiduaineid, lilli, sulgi jne. Usklikud maiad ohverdasid oma verd, torgates teravate okastega endale keelde, kõrva või käsivarde. Surm ohvrialtaril oli iga maia Jaoks soovitud, omamoodi aukohus. Ohvrialtaril surmatu andis oma elu kogukonna hea kaokäigu nimel. Pealegi sattus ta kohe parimasse
annaabi.ee 
