kirjeldatav, pälvis see zanr vene vormikoolkonna autorite tähelepanu. Kuid Liivi arvates iseloomustab vene zanriteooriat ebajärjekindlus. Suurima panuse on vene vormikoolkonnast Liivi sõnul andnud M. Petrovski. Artiklis ,,Novelli morfoloogia" arvab ta, et novell on suletud jutustus, mis peab edasi andma kujutatava elu terviklikkuse. Samuti jagas Petrovski novelli ajatasandid: 1) Minevikutasand- kesksele sündmusele eelnenud tegevus, mida mingil määral kajastatakse 2) Olevikutasand- keskne sündmus 3) Tulevikutasand- kesksele sündmusele järgnenud tegevus, mida kajastatakse. Need ajatasandid andvat novellile totaalsuse, nende puudumisel on tegemist anekdoodiga. Liivi arvates on see kriteerium õigustamata, kuid teisalt aitab paremini mõista novelli olemust. NOVELLI TÜPOLOOGIAST. Novelli võib tüpoloogiliselt liigitada eri alustelt lähtudes. Üks tavalisemaid on jaotus arenguloolise külje järgi: 1) suletud süzeega novell 2) avatud süzeega lahtiseks novelliks.
XX sajandi modernistliku romaani tunnusjooneks on rõhutatud filosoofilisus. Kirjanik võis olla ühtlasi filosoof (nt hispaanlane Miguel de Unamuno). Romaanizanr arenes, romaanile lisati isikupäraseid varjundeid, kasutati filosoofilisi sümboleid. Säilis realistlik põhikude. Esindajaid Marcel Proust: 7 osa ja 16 köitega "Kadunud aega otsimas" (1913-27) süvapsühholoogiline romaan, kus segunevad mineviku- ja olevikutasand, koosneb nägemuslikest piltidest, millel puudub kronoloogiline korrastatus. James Joyce: "Ulysses" (1922) vastandus täielikult realistlikule romaanile. Teos kujutab ühte päeva Dublinis, on üles ehitatud vanakreeka eepose "Odüsseia" faabulale. Peategelane, juudi päritolu Leopold Bloom, on sümboolselt Odysseus, tema naine Marion Bloom meest koju ootav Penelope, kolmas peategelane, noor ajalooõpetaja, isa poolt maha jäetud Stephen Dedalus on isa otsiva Telemachose paralleelkuju
annaabi.ee 
