Kultuuriajaloo lätted Kultuuriajalool puudub olemus, kuid seda saab määratleda ainult tema ajaloo kaudu. Samas on raske kirjutada millestki niisugusest, millel puudub püsiv identiteet. M. Foucault rõhutas tunnetuslikke ,,katkestusi" ja ütles, et me seisame silmitsi ,,olevikukesksuse" ohuga ja riskime võimetusega üldse midagi kirjutada. Just see ongi kõikide ajaloolaste probleemiks. Praegused olevikukesksed küsimused oleksid: kui vana on kultuuriajalugu ja kuidas on kultuuriajaloo kontseptsioonid aja jooksul muutunud? Vältides sama olevikukeskset vastamist on nendele küsimustele väga raske vastata. Võibolla oleks lihtsam vastata, kui me lähme tänasest ajast tahapoole. Näiteks uurida mille poolest praeguse sajandi kultuuriajalugu erineb 1900. aastate omast, seejärel vaadata kuidas 1900. aastate kultuurilugu erineb 1800. aastate omast jne.
o Teravalt avaldub muinasjuttude kuulamises o Meeldivad algul need, kelle asemel saab ennast panna o Fantaasiat ei tohi karistada. Kontrollida, ka piirata, kui vaja. Mõtlemine. Piaget järgi on lapsed selles vanuses eeloperatsionaalsel arengutasemel. Nende tunnetusprotsessid on: Konkreetsed Mittepööratavad Enesekesksed (egotsentrilised) Olevikukesksed Valdavalt kujundlik mõtlemine. Mõtlemise liigid: 1. Sensomotoorne 2. Sõnaline- toimub järjestikku ühelt sõnalt teisele 3. Kujundlik.-võib toimuda simultaanselt, üheaegselt. Ühel ajal võib mõelda paljudest asjadest. Võib olla eraldi sõnalisest mõtlemisest (N. Väikelapsel) või koos (täiskasvanul). Kujundliku mõtlemise ühikud võivad olla: Konkreetsed esemelised kujundid Abstraktsed kujundid Olemas veel teisi mõtlemise jaotusi:
annaabi.ee 
