väljavoolavad vedelikud on ideaalsed: Konstantsena hoitava vedelikunivooga (statsionaarne reziim) pealt lahtise anua jaoks valime tasapinna 1, mis vastab vedeliku ülemisele nivoole anumas, tasapinna 2 aga kohale, mis vastab väljavoolava vedeliku joa kõige kitsamale ristlõikepinnale. Jättes arvestamata küllaltki väikese vahemaa anuma põhjas oleva ava ja väljavoolava vedeliku jao kõige väiksema ristlõikepinna asukoha vahel, võib võtta, et kus H-anumas olevavedeliku kihi kõrgus väljavooluava kohal. Kuna eespool toodud eelduste põhjal p1 = p2 ja w1 = 0 (vedelikuülemine nivoo anumas hoitakse konstantsena), saab võrranditest 3 ning avast väljavoolava vedeliku kiirus on . Vedeliku reaalsel väljavoolamisel avast kulub kõrgusega H vedeliku samba survest osa avas vedeliku voo ristlõikepinna vähenemisest tingitud takistuse ning hõõrdetakistuse ületamiseks.
z 1+ + =z 2+ + ρg 2 g ρg 2 g Konstantsena hoitava vedelikunivooga (statsionaarne režiim) pealt lahtise anua jaoks valime tasapinna 1, mis vastab vedeliku ülemisele nivoole anumas, tasapinna 2 aga kohale, mis vastab väljavoolava vedeliku joa kõige kitsamale ristlõikepinnale. Jättes arvestamata küllaltki väikese vahemaa anuma põhjas oleva ava ja väljavoolava vedeliku jao kõige väiksema ristlõikepinna asukoha vahel, võib võtta, et z 1−z 2 ≅ H kus H-anumas olevavedeliku kihi kõrgus väljavooluava kohal. Kuna eespool toodud eelduste põhjal p1 = p2 ja w1 = 0 (vedelikuülemine nivoo anumas hoitakse konstantsena), saab võrranditest w22 =H 2g ning avast väljavoolava vedeliku kiirus on w 2=√ 2 gH . Vedeliku reaalsel väljavoolamisel avast kulub kõrgusega H vedeliku samba survest osa avas vedeliku voo ristlõikepinna vähenemisest tingitud takistuse ning hõõrdetakistuse ületamiseks.
annaabi.ee 
