8 Kr µ sageli terminus technicus sofistide elukutse kohta. Vrd Gorgias 447c. 9 Saava ja oleva suhte kohta vt nt Timaios 27d28a: Esiteks tuleb minu arvates teha see eristus: mis on alati olev, millel saamist [] ei ole, ja mis on alati saav, mis kunagi olev ei ole. Esimene on haaratav mõistusele mõtlemisega ja on alati iseenesega samane, teise üle teeb oletusi arvamus mõistuseta meeletajuga, on saav ja häviv ja pole kunagi olevasti olev... 10 Vrd Aristoteles Nikomachose eetika, II. l. 11 Kr ( harvaesinev sõna kreeka keeles ja Platonil ainult kaks korda. Seetõttu on raske hinnata, milline nüanss sellel deminutiivil täpselt on. 12 scil kalavõrkude raskuseks. 4 henduda täielikult. Esimesed seepärast, et neil ei ole üht [pea]eesmärki, mille poole peavad olema
Meeltega tajutav või kehaline maailm ei saa olla igavene nagu igavene mõteldava sfäär, sest ta sisaldab mitte-oleva muutuslikkust, mis väljendub kõikvõimalikes liikumise vormides: "Esiteks tuleb minu arvates teha see eristus: (1) mis on alati olev, millel pole saamist, ja (2) mis on alati saav, aga kunagi pole. Esimene on haaratav mõistusele mõtlemisega ja on alati iseendaga sama, teise üle teeb oletusi arvamus mõistuseta meeletajuga, on saav ja häviv ning pole kunagi olev olevasti". Hing järjendab igavest ja muutumatut mõteldavat muutuvuses kõige täiuslikuma liikumise läbi, mis mõteldav on. Hing on Platoni järgi iseennast liigutav, liikuvana omab ta oma liikumise põhjust iseeneses. Kõik muud liikumised, seal hulgas kehaline liikumine, kus liikumise põhjus on väljaspool liikuvat, on põhjustatud hinge kui ainukese võimaliku liikumise alge poolt. Kuna demiurg oli hea, lõi ta üheainsa kosmose igavese eeskuju võimalikult täiusliku koopiana. Ta
· Hermeneutika- õpetus arusaamisest. H peetakse hermeneudiks. Hermeneutiline ring liikumine osadelt tervikule ja tervikult osadele. · Ka Heideger ütleb, et kui küsime kunstiteose algupära järele, oleme sattunud hermeneutilisse ringi, mida tuleks vältida. · H näeb kunsti seoses tõega: ,,Kunst on oleva tõe teosesse-seadumine" Kunstiteos on ajalooline nähtus, mis toob esile selle aja ja ruumi tõe, kus ta on. · Kunst on olevasti olevas kunstiteoses, et leida kunsti olemust, mis teoses tegelikult valdab, otsime üles tegeliku teose ja küsime teoselt, mis ja kuidas ta on. · Küsimsele mis on kunst vastab ta läbi kunstiteose. Ta ei defineeri kunsti esteetilisest naudingust lähtudest. · H avaldab kunstiteose ajaloolisuse asisuse/asjasuse mõiste kaudu. Kunstiteos ei olemidagi abstraktset vaid konkreetne asine fenomen. ,,Kivisus on ehitusteoses. Värvilisus on maalis jne"
annaabi.ee 
