• Inimene saab teadmisi meenutamise läbi • Sünnitusabi 3. NÄILINE JA TEGELIK • Meeltega tajutav tegelikkus tähendab platonile näilisust, mis küll laias laastus võttes on olemas, aga päris tõeliselt ei ole. • Näilisus hõljub olemise ja mitteolemise vahepeal. • Näilisus ei taga tõelist teadmist • Kui rahulduda ainult meelte avaneva oleva uurimisega, nähtakse koopasse suletud vangide kombel vaid näilikku. Et küünida tõeliselt olevani, peab püüdlema tegelikkuse selle taseme poole, mis on selja taga ja mille peegeldus on see meeltega tajutav näilisus, varjutegelikkus. • See vaid mõtlemise abil saavutatav tegelikkus on ideede maailm, mis kiirgab kogu teamises. • Platon ei eita meelelise maailma olemasolu; näilisuski on ju midagi rohkemat kui puhas mitteolemine. Kuid see tõsiolev ja kõige aluses olev tuum, mis teeb võimalikuks teadmise ja tarkuse, kuulub ainult ülemeelesitele ideedele. 4
Vari on tõelisus- nende jaoks. Vangid istuvad ja arutavad nähtu üle; tunnustavad seda, kes ära arvab, missugune vari järgneb nt. kannu varjule, teevad järeldusi nähtust ja järgnevustest. Kummaline vaatepilt ja kummalised on ka need aheldatud vangid... jah sama kummalised kui meie, tõdeb Platon Sokratese suu läbi. Sest sama moondunud nagu varjupildid, mida näevad koopasse aheldatud vangid, on ka meie teadmised, mis põhinevad meeltetajul. Reaalsust meeltega tunnetades me tõeliselt olevani ei jõua- jõuame vaid varjuni. Tuleb tungida muljete ja näiliste nähtuste taha (- veeklaasis "murdunud" lusikas, Jürgen Veberi trikid- me saame nad lahti seletada või veel: seisad paigal, aga tegelikult tiirled tohutu kiirusega ümber Päikese). See nõuab mõistust. Vaid mõistuse abil võime jõuda tõelise teadmiseni. Aga kusagil teisel pool tuld on koopasuu avaus, kust pääseb päikesevalguse kätte. Tõelisesse maailma.
annaabi.ee 
