Kogelemisega kaasnevad ka nn. kaasliigutused ehk tahtmatud liigutused näo piirkonnas, võivad aga esineda ka kätes, jalgades ja kogu kehas. Kogelemine avaldub kõige sagedamini kolmel perioodil: 1) Ajajärk, mil inimese organismis kui ka tema suhetes väliskeskkonnaga tekivad suured muudatused. Seaduspäraselt ulatuvad juured kõne kõige elavama arenemisperioodi 3.-5.eluaastani. 2) Periood, mil laps on 7 aastane ja hakkab õppima koolis. Ülesanded ja suhted on uued. 3) Puberteediiga. Oletatavateks esilekutsujateks on suured sisemised muudatused organismis. Poiste hulgas on kogelemine protsentuaalselt rohkem levinud kui tüdrukute hulgas. Nt 3kogeleja poisi kohta on 1 kogelev tüdruk. Üksinda olles ja kõneledes ei kogele ükski, ka mitte raske kogeleja. Kogelemine on ravitav Ravi on perioodiline, perioodid jagatakse etappideks. Laste esmane raviperiood on 6-etapiline, täiskasvanul 3- etapiline, vajaduse korral tuleb seda pikendada
olevat, samuti ei võtvat ta mingeid ravimeid ja polevat tegelikult üldse kunagi haiglas olnud. Praegu kaebab ta jätkuvate peavalude üle ning ütleb, et tal iiveldab ja pea käib ringi. Üleküsimisel tunnistab patsient, et aastate eest on tal kunagi ühest peavalutabletist paha hakanud. Tookord tekkis tal kohutavalt sügelev lööve, mistõttu perearst tegi talle süsti ja seepeale hakkas tal kohe parem. Hiljem pole tal kunagi valuvaigistitega probleeme olnud. Teie peast läbi käivateks oletatavateks diagnoosideks on allergia peavalutablettide vastu, aga ka võimalik alkoholi ja narkootikumide ületarbimine või siis psüühiline probleem. Te otsustate patsiendi kõigepealt kiirabiautosse viia, et ta lokaali paksust õhust välja saada ja rahulikult läbi vaadata. Patsient on teie hinnangu kohaselt liikumisvõimeline, seetõttu ei hakka te ratastooli kasutama. Püsti tõustes muutub mees aina närvilisemaks, kaebab kasvava peapöörituse ja iivelduse üle ning ütleb, et hakkab kohe oksele
annaabi.ee 
