hüütakse Rootsi Kalavereks, teist Maa Kalavereks. Nimed kuulutavad, et ühes külas vanasti rootslased, järgmises aga eestlased asusid. Mitmed märgid juhivad sinnapoole, et Haapsalust Virtsu poolegi vanasti rootslasi asunud, kui ka ajaloolised teated selle kohta puuduvad. Minu meelest on peale muu Lääne ranna kohanimedes siin ja seal näpunäiteid rootslusest olemas. Igatahes peame Haapsalu ja Virtsu vahel ja Paldiski Kuusalu vahel oletamisega leppima, et neil paigul muiste rootslasi asunud. Kas peame ranna- ja saarerootslasi gootlaste järeltulijateks lugema? Ajaloolised allikad jätavad meid ses suhtes kimpu. Suurem jagu uurijaid arvab ometi, et saare- ja rannarootslasi otsekohe ei või gootlaste järeltulijateks lugeda. Küll aga avaldavad meie saarte rootslased sarnasust Uuemaa Soome rootslastega. Viimastest teatakse, et nad Rootsist välja rännanud. Piiskopp Miikael Agricola kirjutab Uue Testamendi eeskõnes, tema ajal (1550. a
hul on vastav m¨ark ), mida / ¡ Koosneb ja , tei- toimetas . olid pidus- 187 £ ¢ne kuju on . Niisutusega tused, mida ~oukond kor- p~oldu m¨argib , ale- ja raldas oma autoriteedi kind- rohup~oletamisega harimisval- lustamiseks ja v~oimu edenda- miks saadud p~ollumaad miseks. Hiljem omandas aga . 8. sajandi valitsemise ja poliitika aja- aegse Jaapani aladel mise varjundi. oli alep~oletamine v¨aga tavaline. / ¡ Koosneb kolmest
LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 9 1141 54 187 ✄ か でん すいでん ✂国字 ✁Koosneb 火 ja 田, teine kuju on 畠. Niisutusega p˜oldu 水田 m¨argib 田, ale- ja かいこん りくでん rohup˜oletamisega harimisvalmiks saadud 開墾 p˜ollumaad 陸田 aga 畑. 8. sajandi やきばたこうさく 〔日本紀私記〕aegse Jaapani aladel oli alep˜oletamine 焼畑耕作 v¨aga tavaline. 異体字 ⇒畠 源 ⇒ 田 源 ⇒ 火
annaabi.ee 
