tagasi pöörduda. Seaduse vastuvõtmisega kaasnesid sotsiaalsed tagajärjed, kuna tulenevalt Euroopa Liidu õigusest antakse nii pagulastele ja täiendava kaitse saajatele, kui ka ajutise kaitse saajatele juurdepääsuõigus Eesti tööturule alates elamisloa saamisest. Samuti tagatakse juurdepääs tööturule, lisaks ka varjupaigataotlejatele, kellel tekib vastav õigus, kui KMA ei ole ühe aasta jooksul arvates varjupaigataotluse esitamisest varjupaigataotlejast olenematul põhjusel varjupaigataotluse suhtes otsust teinud või kui varjupaigataotleja on keelduva otsuse vaidlustanud kohtus, tingimusel, et töötamine ei takista tema varjupaigataotluse menetlemist, kohtumenetlust ega otsuse täideviimist. Samuti seadus avaldab mõju Eesti riigi julgeolekule ja ühiskondlikule turvalisusele. Nii, seaduses nähakse ette varjupaigataotlejate daktüloskopeerimine ning nendelt bioloogiliste
rikkumise tõttu, kuna kasutatavast vahendist sõltub muuhulgas see, kas töövõtjal on õigus nõuda tellijalt tasu juba tehtud töö või veel tegemata töö eest. Esiteks on vajalik eristada lepingust taganemist ja lepingu ülesütlemist. Taganemise eelduseks on töövõtjapoolne oluline lepingurikkumine, ülesütlemine võib toimuda aga ka vaid seetõttu, et tellija nö mõtleb teenuse/töö suhtes ümber või ei soovi mingil muul, sealhulgas töövõtjast täiesti olenematul põhjusel tööd/teenust enam saada. Tellija taganemise korral, kui töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud, võib kumbki pool nõuda enda poolt antu tagastamist, kui ta ka ise kõik teiselt poolelt saadu tagastab. Praktikas esitavad töövõtjad pärast taganemise toimumist tihti tellijale ka tasunõude taganemise hetkeni teostatud tööde eest. Oluline on siinjuures märkida, et ehkki juba üleantu tuleb taganemise korral küll teisele poolele välja anda, ei tulene seadusest
annaabi.ee 
