ära ka selle universaaltunnuse olemuse, mis eristab üldgeograafilisi regioone üksteisest. Niisugune tunnus on Vidal de la Blache'i arvates elulaad (genre de vie). Geograafi ülesanne regiooni kirjeldamisel ongi avada sealsete inimeste elulaad, nii hästi kui ta seda oskab. Puudujäägid ja vead k6rvaldatakse, nagu ikka, teadusliku kriitika käigus. Vidal de la Blache aga p6hjendas inimtegevuste käsitlemist geograafias, olenegu need tegevused loodusest v6i mitte, nende m6juga elulaadile kitsamas mõttes. Niisiis ei vajanud ta enam keskkonnadeterminismi ja asendaski selle uue arusaamaga looduse ning inimtegevuse vahekorrast, mida hiljem hakati nimetama possibilismiks. Vidaliga sarnaselt, ent siiski m6nev6rra kitsamalt m6istis inimgeograafiat USA geograaf Carl Sauer .Seevastu huvitus Sauer vägagi ajaloolis-geograafilisest materjalist -on ju
Takistav e. ärahoidev e. Preventiivne distsipliin: alluvate ergutamine et nad järgiksid norme.Parandav e. Korrektiivne distsipliin: reeglite rikkumisele järgnevtegevusEesmärgid: parandada normide rikkujat; hoiatada teisi analoogse käitumise eest; soodustada püsivate ja efektiivsete rüvmastandardite kujunemist.Progresseruv distsipliinpoliitika: korduvale rikkumisele järgneb karmim( karstus; karistus olenegu rikkumise määrast.Tagajärjed nii positiivsed kui negatiivsed.Karistamise põhimõtted: süütuse psesumptsioon (kuni alluva osa õigusrikkumises pole kindel, tuleb eeldada tema süütust); inimesel on õigus olla ära kuulatud; karistus peab vastama õigusrikkumisele;"Kuuma ahju" reegel: karistus olgu viivitamatu, rikkumisega vahetult seotud ja erapooletu. Kasuta pigem nõuandvant ja jaatavat lähenemisviisi kui karistamist. 21 Konfliktid tööl