päevakorda vähemusrahvuste probleem. Vähemusrahvustena vaadeldakse sääraseid etnilisi rühmi, kes arvulises vähemuses olles elavad mingi riigi territooriumi osal põliselt (nt. saamid Norras, nn. vanausulised Eestis Peipsi ääres jne.). Usku on mõistena määratletud mitmeti, kuid üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese suhet millessegi, mida ta peab ülimaks, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või vaimudesse. Religioon ehk usund on usk üleloomulikesse olendeisse või jõududesse ja nende austamine. Religiooni olemuse üle on vaieldud nii teoloogias kui ka väljaspool teoloogiat. Suurimad religioonid Kristlus on religioon, mille rajajaks peetakse 1. sajandil elanud Jeesus Kristust ning mis väidab, et Jeesus Kristus on Jumala poeg ja messias ning kogu inimkonna Issand ja ainus lunastaja. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas oma emareligioonist suuremaks. Budism on 6.-5
Kuna kõik kuri juhtub mateeriast, siis on kõigi inimlike eksimuste lätteks vaid keha ja sellest tulenevad tungid ja himud. Mida vähem inimene oma kehalises olemasolus viimase id 6 taltsutab, seda suuremaks koormub tema süü ning seda pikem ja vaevalisem on tema rännutee õndsusele. Sellisel juhul kehastub ta üha uuesti küll taevalisse, küll maapealseisse olendeisse, kaasa arvatud loomad ja taimed. Kõik, milles ta teistele kurja teinud, tuleb tal pärast surma taaskehastuses enesel kannatada, kuni tema hing täielik ult puhastub ning ta väärikaks osutub ühinema Jumalaga (Salumaa, 1991, lk 234-235). 7 2 KESKAJA FILOSOOFIA Keskaja filosoofia kujunes 2.-3. sajandil ja kestis kuni 14. sajandini. Filosoofia muutus usuteaduse abitegevuseks. Maailmatunnetuse keskmeks oli jumal. Keskaja filosoo fia
annaabi.ee 
