pigem tumedad toonid ja jätab süngema mulje. Mitteametlik õhkkond. Kuna saade kestab terve tunni, siis mõjuvad tähelepanu hajutajatena ja väsitavatena pikad reklaamipausid ja sissejuhatavad „Saates tulekul“ lõigud, mida ei jõua kuidagi ära oodata, sest lood on võimalikult kaugele saate lõppu paigutatud. "Reporter" sisaldab uudiseid, sporti, ilmateadet ning päästeameti- ja politseisõnumeid. Lisaks on saates põhiuudiste laienduslood, nähtuste-, sündmuste- ja persoonidekesksed olemuslood, päevakajaline vaatajaküsimus, mille raames loositakse välja ühele vastajale 100 eurot puhtalt kätte ja palju muud. Uudistesaade algab tunnuslooga ja logo kuvamisega, millele järgneb lühitutvustus eesolevatest olulisematest uudistest. Saate võib jagada samuti eraldi teemaplokkideks: I plokk: päevakajalised ja kõige olulisemad uudised Eestist või välismaalt. Otselülitused sündmuskohalt, intervjuu asjatundjatega. II plokk: välisuudised. Erinevad uudised mitmelt poolt maailmast.
Pisiuudised – ajaleht jagab need tähtsusest 3-4 rühma. Olulisemad saavad parema koha ja rohkem mahtu. Neil on üldised pealkirjad: kuriteod, õnnetused jne. need pole nii olulised, aga on „söödavad“, tänu millele lugeja vaatab ka pikemaid uudised. Nädalalehe- ja ajakirjauudised – oluline on uudise värskus ja uudiste keskseks on päevaleht. Päevalehtede tekstide põhiosa moodustab uudised. Arvamuslugusid on vähe. Nädalehed on olulisemad taustalood, pikemad artiklid, olemuslood, uuriv ajakirjandus jne. pikema uudiste spetiifika määrab ära kaks tegurit: ei saa arvestada olulisena uudiste värskust ja see ei ole tavaliselt ainult ainus infoallikas. Nädalalehel on omad erijooned: pehmed uudised, pikemat protsessi peegeldavad uudised. Annavad pikema ja detailsema pildi sündmustest. Seotud uudised – suur osa uudistest räägivad ühest sündmustest. Lisaks sellele võib ajaleht seostada erinevaid uudiseid omavahel