naised. Pärast naiste võrdse palga nõudmist moodustati 1917. aastal sõjakabineti poolt komitee, kes avaldas pärast sõja lõppu oma lõpparuande, milles kiideti heaks võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõte. SÕDURID Sõduritel olid halvad tingimused kaevikutes, kuna neid pidi ehitama kiiresti ja palju, seega ei pandud rõhku nende kvaliteedile. Kaevikutes puudus pesemisvõimalus ja mehed ei saanud hoolitseda oma hügieeni eest. Olematutes hügieeni tingimustes levisid haigused väga kiiresti. Ei puudunud ka vaimsed haigused- paljud sai shell shocki osaliseks, mis tekitas psühhholoogilisi häireid. Lisaks, oli kaevikutes kitsas ja ebamugav ning halva ilma korral ka ebameeldiv. Olukorda üritati parandada betoonist kaevikute rajamisega ja veesüsteemide parandamistega. Veel saadeti sõjakolletesse palju arste ja selle alase teadmisega inimesi, et haigete eest hoolt kanda. Sõduritel puudus ka motivatsioon ja oli suur koduigatsus
võttis ka sõjavägi jalgratta kasutusele. Suurt edu saavutades, moodustati Saksamaal terved jalgrattakompaniid ja Hispaanias jalgrattavägi (9). 10 UURIMUS JALGRATASTE KASUTAMISE KOHTA 21. SAJANDIL EESTIS Jalgratas on muutunud igapäeva liiklusvahendiks tänapäeva ühiskonnas. Jalgratas on lihtne kasutada igaühele, kes on õppinud tasakaalu hoidma. Ühtlasi on rattasõit tervisele kasulik ja selle kasutamine saastab loodust olematutes kogustes võrreldes autodega. Kõrgelt arenenud riikides on rattasõit muutunud palju tavapärasemaks ja ühiskonnas üldtunnustatumaks, kui arengumaades. Erandiks muidugi riigid, kus ei suudeta parmaid liiklusvahendeid soetada. Inimesed teadvustavad endile paremini, kuidas loodussõbralikult elada ning panevad tänu suuremale vabaaja võimalusele rohkem rõhku tervisele ja spordile. Tuntud rattariigid on Holland, kuid veel rohkem rattaid liigub Aasia riikides