vetikaid, seeni, baktereid ja loomi. Esile tõusevad organismi toitumisviis, liikuvus ja oleluskeskkond, milles toimub aktiivne elutegevus. Toitumisviisi järgi jaotatakse organismid auto-ja heterotroofideks. Vahetult päikeseenergiat kasutavad organismid jaotatakse fotolitroofideks (rohelised taimed ja väävlibakterid) ning fotoorganotroofideks (purpurbakterid). Teised organismid saavad energiat anorgaaniliste ühendite või orgaaniliste ühendite oksüdeerumisel. Oleluskeskkonna alusel eluvormideks rühmitamine: 1. Elavad ühes oleluskeskkonnas 2. Elavad kahes oleluskeskkonnas korraga 3. Elavad kolmes oleluskeskkonnas korraga (joonis 71) Kui organism võib ühes ja samas elujärgus asustada nii vesi kui ka õhkkeskkonda, kõneldakse amfiibsetest eluvormidest. Kui elutsükli eri järgud elavad erinevates keskkondades, loetakse tavaliselt iga elujärk eri eluvormi kuuluvaks. Kõik liigitused on kasutatavad vaid kõige üldisema jaotuse korral.
elementide allikad, küllaldane soojus, sobiv rõhk). Elutsükkel arengutsükkel, elujärkude järjestus organismi mingist elujärgust järglaste sama elujärguni. Eluvorm biomorf, ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste isendite rühm. Ühte e-i arvatakse liigid, mis päritolust olenemata on evolutsiooni vältel omandanud ühesuguseid kohastumusi teatavais tingimustes elamiseks. Kõiki organisme võib jaotada e-deks nende oleluskeskkonna (õhk, vesi, muld, teised organismid) järgi. Ühte e-i kuuluvaid taimi iseloomustab eriti ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks kujunenud kohastumuste sarnasus. Loomade e-e eristatakse väliskuju, toiduhankimis. ja kulgemisviisi sarnasuse järgi. Kõige rohkem rakendatakse e-deks liigitamist taimkatte uurimisel. Emigratsioon väljaränne. Emissioon saasteallikast õhkkonda paisatava aine hulk, mõõdetuna massiühikuis ajaühiku kohta. Tehnikas
metallid: sulatatakse kummid: sulatatakse. Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide (kooslused, kaitsealad) säilitamiseks, tänapäeva looduskaitse olulisim valdkond. Endla Reintam, 2008/2009 67 Oleluskeskkonna ja loodusvarade järgi eristatakse õhkkonna, pinnase (mullastiku) või maastiku-, vee-, taimestiku ja loomastiku kaitset. Keskkonnakaitse meetmed jagunevad ennetavaiks (nt. alternatiivsed kütused, emissiooni vähendamine puhastusseadme abil) ja saastamise mõju vähendavaiks (kaitseribade, puhvervööndite rajamine maastikel, muldade ja veekogude lupjamine. Tõhus keskkonnakaitse eeldab standardsete instrumentaalsete ja bioindikatiivsete meetoditega tehtavat monitooringut.