loogika ja tunnetusteooria), füüsikaks (natuurfilosoofiaks) ja eetikaks. Vastupidi Aristotelesele väitis Xenokrates, et õnnelikkuseks on paljast teoreetilisest tarkusest vähe, seda on vaja täiendada praktilise tarkusega. Herakleides Pontikosest (390-310): Nii ka keha, mis näib pidevana, koosneb tegelikult pidevuseta elementidest. Aatomid on liitunud kosmoseks jumaliku mõistuse mõjul. Hinged koosnevat heledast eetrilisest ainest ja enne kui asusid maistesse kehadesse, olelesid nad Linnuteel. Eudoxos Knidosest (akmee . 367 eKr.). Uuendab Anaxagorase õpetuse homöomeeriaist. Ülim hüve on nauding. Kõik olendid väldivad kannatust ja taotlevad naudingut. Hiljem kaldus Akadeemia skeptitsismi. SKEPTITSISM Pyrrhon Elisest (360-270eKr). Skeptik ei usu, et üldse mingi kindel tulemus on võimalik, ta loobub ta seisukoha võtmisest. Ta ei eita ega jaata, vaid ütleb, et ei ole võimeline otsustama.
Nii koosneb maailm osakestest, mida korrastab maailmavaim. Sellest tegi ta järelduse, et pole mõtet otsida 29 üht või mitut algainet, nagu seni tehti. Tegelikult valitseb maailmas algainete üliküllus ja mitmekesisus. Vastavalt sellele taustale kujutas Anaxagoras ette ka maailma teket, mille järgi oli alguses vormitu ainemass, täielik kaos, milles osakesed olelesid segipaisatuna üksteise juures. Kaosest kujunes maailm mingi keerleva liikumise läbi, mille algtõuge pärines vaimult. Liikumine haaras massi ning, ning selle sarnased osad ühinesid. Tihe, vedel, külm ja pime koondusid maaks ja soe, hõre ning kuiv moodustasid õhu. Taevakehad moodustusid maalt õhku paiskunud kivimassist, mis põlema süttisid. Neist osutus suurimaks päike, mille soojuses algselt mudane maa kuivas. Mudast tekkisid ka elusolendid. Neid elustab seesama vaim, mida
annaabi.ee 
