Ilma selleta on üsna keeruline kuhugi jõuda või õigeaegselt midagi ära teha. Ajagraafikusse tuleb märkida hommiku-, lõuna-, õhtusöögi, trenni, õppimise ajad ja kõiksugu muud tegevused. Olles loonud süsteemi, olen loonud tugeva vundamendi universiteedi läbimiseks. Juhtimine ei ole kerge töö, olen seda oma silmaga pealt näinud. Juhtimiseks nimetatakse tegevust, mis seisneb vastavate tegurite rakendamises süsteemide üleminekutel antud olekutest soovitud olekutesse. Mõistena on juhi tööd väga keeruline seletada. Küll aga näitega päriselust loob see päris selge pildi. Juht töötab välja süsteemi, mille edastab töötajatele ja tööandjatele. Oletame, et mul on koristusfirma, siis juht määrab, kuhu peab sõitma Mati ja Kati. Kirjutab tegevused ja aadressid paberile ning edastab töötajatele. Juhi ülesandeks on koordineerida töötajaid ning ettevõtte puhul tööprotsesse juhtida.
*Kui programm on käskude jada, siis protsess on käskude täitmise järgnevus. *Protsessi kirjeldab programm, mida interpreteerib protsessor. Protsessi mõiste *Opsüsteem täidab mitmesuguseid töid: -Pakktööd -Aega jagavad tööd *Protsess- täitmisel olev programm. *Programmi täidetakse järjest. *Protsess koosneb: -Koodisektsioonist -Käsuloendurist -Magasinist -Anmesektsioonist -Protsessori seisust (registrid) Protsessi olek *Täitmise käigus satub protsess järgmistesse olekutesse: -Uus- protsess luuakse -Töös- selle protsessi käske täidetakse -Ootel- Protsess ootab mingi sündmuse toimumist -Valmis- protsess ootab, et tema käske täitma hakataks -Lõpetatud- protsessis olev programm on täidetud (edukalt või edutult) Protsessi juhtplokk *Iga protsessiga on seotud protsessi juht polkk (PCB) · Protsessi juhtplokk koosneb: · Protsessi number · Protsessi olek · Käsuloendur · Protsessori registrite seis
Nihutamise peale võtab vasakpoolne triger vastu arvu sisendist aga trigeris olnud arv antakse edasi paremal pool asuvale trigerile jne või siis parempoolse trigeri kaudu vasakule. Enam kasutatavad on dünaamilised sünkrosisendiga JK-trigerid. Trigeri ümberlülitamine toimub sünkrosignaali tagarindel. Iga trigeri väljundid on ühendatud järgmise noorema järgu sisenditega. Sünkrosignaali tagarinne lülitab kõik trigerid sisendites olnud signaalidele vastavatesse olekutesse. Nii on arv ühe järgu võrra paremale nihutatud. Kõige vanema järgu trigerisse loetakse info väljastpoolt. T A B C D J J J J FF1 FF2 FF3 FF4 1 1K 1K 1K 1K
Nihutamise peale võtab vasakpoolne triger vastu arvu sisendist aga trigeris olnud arv antakse edasi paremal pool asuvale trigerile jne või siis parempoolse trigeri kaudu vasakule. Enam kasutatavad on dünaamilised sünkrosisendiga JK-trigerid. Trigeri ümberlülitamine toimub sünkrosignaali tagarindel. Iga trigeri väljundid on ühendatud järgmise noorema järgu sisenditega. Sünkrosignaali tagarinne lülitab kõik trigerid sisendites olnud signaalidele vastavatesse olekutesse. Nii on arv ühe järgu võrra paremale nihutatud. Kõige vanema järgu trigerisse loetakse info väljastpoolt. Digitaaltehnika konspekt 33 T A B C D J J J J FF1 FF2 FF3 FF4 1
annaabi.ee 
