kvantide kaupa. Kui aga madalamalt kõrgemale, siis valgus neeldub. Kui elektron püsib orbiidil, siis valgust ei kiirgu ega neeldu. Nendele oletustele tuginedes sõnastas Bohr 3 postulaati (e. tõde, väidet): 1) Statsionaarsete olekute postulaat Kui aatom asub kindlatest statsionaarsetes olekutes siis energiat ei kiirgu. Väikseima energiaga olekut nim aatomi põhiolekuks. Kõiki teisi olekuid nim ergastatud olekuteks. 2) + 3) Kiirguse postulaadid üleminekul ühelt stats orbiidilt teisele aatom kas kiirgab või neelab energiat. Peakantarv - Na -> n=3, kus n on peakantarv, mis määrab ära aatomi mõõtmed ja tema oleku. Energianivoo ehk energiatase aatomi statsionaarsetele tasemetele ehk olekutele vastav energia.
1) erilahendid avaldatavad kujul: i - Ek t stk (q, t ) = k (q )e h . Olekuid, millele vastavad funktsioonid on esitatavad valemiga (28.4) (ajaline sõltuvus puhtperioodilise kompleksse funktsiooni kujul), nimetatakse statsionaarseteks olekuteks. Statsionaarsetes olekutes ei sõltu tõenäosusjaotus ajast, kuna st(k ) (q, t ) = (q ) . 2 2 Statsionaarsed olekud on energia omaolekud, kuna H^ st(k ) = E k st(k ) . Schröningeri võrrandi H = p2 2m ( )
vastab iseloomulik lainepikkuste seeria. Kvantide energia on üheselt määratud energianivoode vahega. Peakvantarvule n = 1 vastab elektroni madalaim, tuumale lähim orbiit ja aatomi põhiolek, kus aatomi energia on minimaalne, seega aatomi põhiolek on väikseima võimaliku energiaga olek. Seda väidet nimetatakse energia miinimumprintsiibiks. Energiat, mis vastab aatomi statsionaarsele olekule, nimetatakse energiatasemeks. Aatomi kõiki teisi olekuid nimetatakse ergastatud olekuteks, milledele vastavad peakvantarvud n = 2, 3, 4... Need olekud on ebapüsivad, lubatud ergastatud olekust suundub elektron põhiolekusse, kiirates energiat. Vastavalt kokkuleppele kujutatakse energiatasemeid horisontaalsirgetena nii, et süsteemi "elektron - tuum" vastastikmõju potensiaalne energia on null siis, kui elektron on tuuma mõjupiirkonnast väljas. Sel juhul on aatom ioniseeritud.Tuumale lähenemisel aatomi potensiaalne energia arvuliselt väheneb nullist negatiivsuse suunas valemi
energiad võrdsed. Joonis 12.5. Na (Z = 11) aatomis 3s-elektroni jaoks on efektiivne tuumalaeng . 1. Joonis 12.6. Orbitaalide energiad Elektronkonfiguratsioonid Aatomi kui terviku energia sõltub elektronide paiknemisest orbitaalidel. Kui elektronid paiknevad selliselt, et aatomi energia on võimalikest madalaim, nimetatakse sellist olekut selle aatomi põhiolekuks. Muid elektronide paigutusi, mida on lõpmata palju, nimetatakse ergastatud olekuteks. Elektronkonfiguratsioonid alluvad üldiselt (va mõned erandid) järgnevatele reeglitele: Pauli keeluprintsiip Aatomis ei saa olla kahte täpselt ühesuguses kvantolekus asuvat elektroni (st. elektroni, mille kõik neli kvantarvu oleksid samad). Järeldus: esimesele (n = 1) kihile mahub maksimaalselt 2 elektroni, teisele (n = 2) kihile 2 + 6 = 8 elektroni, kolmandale 18, jne st kihile n mahub maksimaalselt 2n2 elektroni. Hundi reegel
käsk on juhtautomaadi väljundsignaaliks. Sisendsignaalideks on positsioonimispunktidesse paigutatud teekonnalülitite signaalid. Iga võimalikku liikumist piiravad kaks teekonnalülitit: püstsihis liikumist all ja üleval, pöördliikumist paremal ja vasakul ning radiaalsuunalist liikumumist ees ja taga asuvad lülitid. Seega on kokku kuus teekonnalülitit, mida tähistatakse tähtedega ü (ülemine lüliti), a, v, p, e ja t. Manipulaatori positsioonimispunkte nimetatakse manipulaatori olekuteks, sest neile vastavad manipulaatori lülide eri asendid. Juhtseade peab võimaldama punktide vahel suvalist tsüklilist liikumist. Näiteks saab esemete teisaldamiseks kasutada tsüklit 1, 2, 6, 2, 1, 3, 4, 8, 4, 3 ning edasi jälle 1, 2, 6, ... jne. Lihtsuse huvides ei ole siin arvestatud manipulaatori seiskamise ja haaratsi juhtimise käske. Oletatakse, et esemete haaramine ja vabastamine toimub positsioonimispunktis liikumissuuna muutumisel ilma peatumispausita.
annaabi.ee 
