anuma ruumalaga on kaduvväike, s.t. seda ei arvestata. (ii) Ideaalse gaasi molekulide vahel puuduvad tõmbe- ja tõukejõud (molekulaarjõud), väljaarvatud molekulide põrgete korral ilmnevad lühiajalised tõukejõud. Põrked on absoluut-selt elastsed. Paljud kergemad gaasid alluvad normaaltingimustel küllalt hästi ideaalse gaasi mudelile. Alljärgnevalt esitatav käib val-davalt ideaalse gaasi kohta. Kõige üldisemalt määratakse gaasi olek kolme olekupara-meetriga: absoluutne temperatuur T, rõhk p ja ruumala V (mõnikord kasutatakse eriruumala Vo - massiühiku ruumala). Ideaalse gaasi seadused Neid seadusi on kolm ja kõik nad on saadud empiiriliselt. (1) Boyle - Mariotte'i seadus. Jääval temperatuuril on antud gaasimassi rõhu ja ruum- ala korrutis konstantne: pV = const. (1) (tingimusel, et T = const.). (2) Charles'i seadus.
gaasikonstandiks. Ideaalse gaasi olekuvõrrand saab lõpliku kuju: M pV = RT . (5.8) µ See võrrand on tuntud Clapeyroni (17991864, Prantsusmaa) - Mendelejevi (18341907, Venemaa) võrrandi nime all. Olekuvõrrandist tulenevad võrrandid erijuhuliste protsesside jaoks, mil üks olekupara- meetritest jääb protsessi kestel konstantseks isoprotsesside jaoks. Isotermilisel protsessil, kui T = const, kehtib Boyle (16271691, Inglismaa) - Mariotte'i (16201684, Prantsusmaa) seadus: p V = const ; (5.9) isobaarilisel protsessil, kui p = const, kehtib Gay-Lussac'i (17781850, Prantsusmaa) seadus: V
annaabi.ee 
