termodünaamika 2. seadus Termodünaamika teine seadus näitab, millises suunas võib soojuse ülekanne toimuda ning seab teoreetilised piirid soojusmasinate efektiivsusele. TD 2. seadus ütleb, et üleminek keha kahe võimaliku oleku vahel saab toimuda ainult ühes suunas. Soojus ei lähe iseenesest üle külmemalt kehalt soojemale. 77. Mõisted: siseenergia, soojusmahtuvus, erisoojus, entroopia ja nende ühikud siseenergia (U) on üks termodünaamika olekufunktsioonidest. Siseenergia on molekulide kineetiline ja potensiaalne energia. Kineetiline energia ja temperatuur on omavahel seotud. Siseenergiat saab muuta soojuse üleandmisega või töö tegemisega. (deltaQ = deltaU + A) soojusmahtuvus on soojushulk, mida on vaja anda gaasile, et tõsta tema temperatuuri 1K võrra. (C= deltaQ/ delta T) erisoojus on soojusmahtuvus massiühiku kohta (c= C/m) entroopia on Q/T=S. Entroopiat ei saa mõõta, seda kasutatakse süstemaatilise oleku määramiseks
Tähis, w. Soojust ja tööd mõõdetakse dzaulides (SI süsteemis) või kalorites. 1 dzaul (J) on energia, mida on tarvis 1 kg keha liigutamiseks 1 meetri võrra, rakendades sellele jõudu 1 njuuton (N): 1 J = kg.m2/s2 1 kalor (cal) on defineeritud kui soojushulk, mis on vajalik 1 g vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. 1 cal = 4,184 J Siseenergia - süsteemis sisalduv energia (keemiliste sidemete energia, soojusliikumise energia, jms), tähis U. Siseenergia on üks süsteemi olekufunktsioonidest. Siseenergia absoluutväärtust mõõta ei saa, küll aga selle muutusi (U). Termodünaamika I seadus Isoleeritud süsteemi siseenergia on konstantne suurus ja ei saa muutuda süsteemis kulgevate protsesside tagajärjel. Kui süsteem vahetab väliskeskkonnaga soojust ja/või teeb tööd, siis tema siseenergia muutub: Kui protsess toimub püsival ruumalal (näit. hermeetiliselt suletud seadmes, V = const, isokoorne protsess), siis süsteem tööd ei tee
annaabi.ee 
