25. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid. ·Humiinained ·Amiinohapped ·kloriidid (merevees) sünteetilised ligandid: * EDTA (Na-etüleendiamiintetraatsetaat) * NTA (Na-nitrilotriatsetaat) * Na-tripolüfosfaat 26. EDTA kasutusala. Tähtsamad kasutusalad: vee üldkareduse määramine, metalli-ioonide kontsentratsiooni määramine. 27. Kuidas toimub metallide lahustumine tahkest faasist? 28. Rauakompleksid. Termodünaamika 29. Iseloomustage olekufunktsioone ja -parameetreid. · Olekuparameetrid on mõõdetavad suurused: temperatuur (T), rõhk (P), ruumala (V), ainehulk (n) · Parameetrite omavaheline sõltuvus kujutab endast ideaalgaasi olekuvõrrand: pV=m/M*RT pV=nRT 30. Termodünaamika I seadus. Termodünaamika I seadus ehk energia jäävuseseadus ütleb: energia ei teki ega kao, vaid muundatakse mingiks teiseks vormiks. 31. Termodünaamika I seaduse matemaatiline avaldis. U=q+ U siseenergia muutus q susteemile antav soojushulk
arvutada. Katsega hea kooskõla annab lineaarse seose postuleerimine olekufunktsioonide vahel, s t mistahes olekufunktsioon (q ) on esitatav mõnesuguste teiste olekufunktsioonide 1 (q ) , 2 (q ) , 3 (q ) , ... lineaarkombinatsioonina: (q ) = C1 1 + C 2 2 + C3 3 + ..., (11.1) Kusjuures kordajad C1, C2, C3, ... on seotud vastavate olekute realiseerumise tõenäosusega. Valem (11.1) näitab, et olekufunktsioone võime käsitleda mõnesuguse lineaarse ruumi elementide vektorite komponentidena. Seda ruumi nimetatakse Hilberti ruumiks. 12. Sõltumatute osakeste süsteemi olekufunktsioon Olekufunktsiooniga saab kirjeldada terveid süsteeme. 1 (q1 ) , q1 võib olla nt 3 koordinaati, q1, q2 üldistatud koordinaat, mingil moel on ära defineeritud. 2 (q 2 ) (q1 , q 2 ) Nendele funktsioonidele vastavad konstandid C1 ja C2 tõeäosus, et toimuvad
protsessid T=konts isotermilised protsessid Adiabaatilised protsessid ei toimu soojusvahetust ümbrusega (q = 0) muutuvad:T, P, V Protsesside liigid soojusvahetuse suuna järgi Eksotermiline protsess soojus eraldub Endotermiline protsess soojus neeldub Adiabaatiline protsess puudub soojusvahetus Olekufunktsioonid Olekufunktsioonid on arvutavad suurused. Süsteemi olekufunktsioonideks on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist. Olekufunktsioone tähistatakse suurte tähtedega (siseenergia U, entalpia H, entroopia S, Gibbsi energia G) Protsessifunktsioon süsteemis toimuvat protsessi iseloomustav suurus, mis sõltub protsessi läbiviimise viisist (nt. töö w, soojushulk q) Töö (w) Termodünaamika põhimõisteks on töö. Töö on liikumine mõjuva jõu vastu . Töö mingi objekti liigutamisel mõjuva jõu vastu võrdub jõu ja teepikkuse korrutisega: w= F*d töö mõõtühikuks on dzaul J
T=konts isotermilised protsessid Adiabaatilised protsessid ei toimu soojusvahetust ümbrusega (q = 0) muutuvad:T, P, V Protsesside liigid soojusvahetuse suuna järgi Eksotermiline protsess soojus eraldub Endotermiline protsess soojus neeldub Adiabaatiline protsess puudub soojusvahetus Olekufunktsioonid Olekufunktsioonid on arvutavad suurused. Süsteemi olekufunktsioonideks on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist. Olekufunktsioone tähistatakse suurte tähtedega (siseenergia U, entalpia H, entroopia S, Gibbsi energia G) Protsessifunktsioon süsteemis toimuvat protsessi iseloomustav suurus, mis sõltub protsessi läbiviimise viisist (nt. töö w, soojushulk q) Töö (w) Termodünaamika põhimõisteks on töö. Töö on liikumine mõjuva jõu vastu . Töö mingi objekti liigutamisel mõjuva jõu vastu võrdub jõu ja teepikkuse korrutisega: w= F*d töö mõõtühikuks on dzaul J. 1 J = 1 N1 m
(arvutatavad suurused) tema siseenergiaks U. Siseenergia on süsteemi koguenergia. Sõltub ainult Süsteemi olekufunktsioonideks süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. Ühikuks on džaul (J). on sellised süsteemi olekut U = f (T, V). Kui me teeme süsteemiga tööd, toimub süsteemi siseenergia kasv, iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist. ΔU = w Olekufunktsioone tähistatakse Entalpia (H) - termodünaamilise süsteemi siseenergia (U) ja rõhuenergia (pV) suurte tähtedega. summa H=U+pV. Ühikuks on džaul (J). Konstantsel rõhul on süsteemi entalpiamuut võrdne süsteemi poolt neelatud (või eraldunud) soojusega. Endotermilise protsessi korral ΔH > 0 ja eksotermilise protsessi korral ΔH < 0.