probleem,mis muidu oleks saanud põhjenduseks ainult selle, et õpetaja on tropp. Vestluse käigus kasutasin ma lauseid näiteks: Sul on tunne, et õpetaja tegi sulle ülekohut? Enne sa rääkisid, et sul on ka varem selle õpetajaga sõnelust olnud..jne. Ümbersõnastamine õnnestus, mul enda arvates suhteliselt hästi, sest lõpptulemus oli ju ometi hea. Probleemi põhjuse saime teada ja asusime probleemi lahendama. Kui ei oleks seda tehnikat kasutanud oleksimegi jäänud põhjendusega õpetaja on tont. Läksin sõbrannaga šoppama ja tema eesmärgiks oli leida üks kleit mille pikka kirjeldust ma siia lisama ei hakka. Ta kirjeldas kleiti milline see olema peaks, värvi tegumoodi, kangast jne. Kui ta oli selle lõpetanud peegeldasin talle tagasi selle, mis mulle meelde jäi. Talle tundus see armas, et mulle nii palju meelde jäi ja, et teda kuulasin aga mina peegeldasin selleks, et kindel olla kas ma ikka temast õigesti aru sain.
Arukatena lubasid nad mul minna teise kooli – umbes kuueks kuuks. Just enne mu eest, selle eest, et joonistasin õpetaja kuulamise asemel oma vihikutesse pilte, ja selle eest, et kuueteistkümnendat sünnipäeva asus mu perekond ümber Austraaliasse (kümne inglise naela hiilisin lõunapausi ajal poodi (tol ajal oli see raske kuritegu). eest). Suurepärane kaup! Ma ei teadnud (kuidas oleksimegi võinud teada), milline tulevik meid Ma elasin selle üle – me kõik elasime – aga ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja. ees ootas, kui laev Inglismaa rohelisest ja lubjakivisest rannikust eemaldus... 1950ndail (pärast Teist maailmasõda) olid paljud minu kooli meesõpetajatest teeninud relva- Hulga aastaid hiljem, ühel oma paljudest reisidest tagasi Inglismaale, et korraldada seminare
Seitsekümmend ja kaheksateist! Kui ta veel praegu elaks, siis poleks ma öö- ega päevarahu saanud, sest ma oleks alati kartnud, et ta võib mulle kosja tulla, kui ta juhtub mind nägema. Ja ütelge nüüd ise, mis ma oleks pidand tegema, kui nii hirmus vana Goethe oleks mulle kosja tulnud? Ja ärge arvake, et ma muidu tühja räägin. Arstid annavad tädile nõu mind Saksamaale sanatooriumi või tervisveele saata, see olla mulle väga tarvilik. Goethe armastas ka tervisvetel käia ja nõnda oleksimegi võinud kokku saada. Ja kus ma oleks teadnud ennast tema eest hoida. Võimata on ennast tervisvetel Goethe eest hoida, liiatigi minusugusel noorel tütarlapsel." Ramilda vaikis silmapilguks, nagu mõtleks ta millegi üle järele või nagu oleks tal midagi uut meelde tulnud. Siis naeratas ta ja ütles nagu häbenedes: ,,Tahate, ma ütlen teile ühe saladuse, ühe suure, suure saladuse?" ,,Ärge parem öelge, preili," palus Indrek. ,,Saladused ajavad mulle ikka hirmu peale, sest ma
annaabi.ee 
