tunne enam oma lähedasi – peaaegu tulekahju. Enolal eemaldatakse operatsiooni käigus vasak rind – veel kolm korda keemiaravil. Ada sureb insulti. Olavi langeb masendusse ning ei suuda naisele toeks olla ja seetõttu Enolal mulje, et mees ei armasta teda enam. Enola kohtub keemiaravil Reneega, kelle vastu tunneb midagi enamat kui lihtsalt sõprade vahelist sümpaatiat. KAVAPUNKTID Enola valetab Olavile ning läheb Reneega kohtuma. Olavi masendub veel rohkem pärast paljutõotavat, kuid lõpuks ebaõnnestunud töövestlust. Enola ei saa oma probleemidest Sonjale rääkida, kuna naisel on omad probleemide ja seetõttu kohtub uuesti Reneega ning nende kohtumine lõppeb suudlusega. Enola on segaduses ning seetõttu väldib Reneed, kuid samas igatseb teda, kuna ta tunneb, et mees on ainus, kes teda mõistab.
Konn ja madu kargasid tema suust välja ning kõik kolm muutusid sealsamas kiviks, mis praeguseni kiriku kõrval nähtaval seisvat. Kirikut hakati aga tubli ehitaja nime järele Olevi ehk Oleviste kirikuks hüüdma. TEGELIKKUS Oleviste kiriku varasemat eelkäijat on esmakordselt mainitud aastal 1267, mil Taani kuninganna Margarethe loobus nunnakloostri kasuks patronaadiõigusest kiriku üle. Kirik ise oli pühendatud pühale Olavile, s.o. Norra kuningale Olav Haraldssonile (995-1030), kes pärast surma pühakuks kuulutati. Olavi nime on rahvas tuletanud Skandinaavia Olafist. Muistend kuradiga liidus olevast imemeistrist, kes kirikuid ehitas, on rahvusvaheliselt tuntud ja kasutatud ka Tallinna Oleviste kiriku ehitamisloo selgituseks. Lisaks on Olev tuntud ka üsna vanades rahvalauludes. Muistendites kirjeldatud ehitaja surnukeha, samuti ka tema
tänavalt kokku ning sõidutati metsa kus oli ka Olar kes osutas Rassile ja väitis ,et tema käis Kajaka baaris. Kantpeade juht ütles ,et tema sellist meest ei näinud ja Olar jäi süüdlaseks, sest tema õlul oli narkootikumide ära toomine ja siis jäi kaks kilo narkootikume kadunuks. Poisid peavad aga selle kadunud raha tagasi saama. Tänavatelt aga leidsid nad noored poisid kes nõustusid enda nimele "noorte krediitkaardid" tegema ja andsid need kohe Rassile, Janarile ja Olavile üle. Sinna tekkis kuu aja pärast viie tuhande kroonine võlg. Veel tegid nad võltse parkimistrahve, lasid teha erinevaid mobiiltelefone lukkudest lahti mis läksid 3 korda odavamalt keldri-poodidesse müüki. Kutid läksid Olarile ukse taha, kui neil raha koos oli, kuid siis selgus, et Olar pole välja ilmunudki. Kriminaalhooldaja oli ka käinud ning oli küsinud kas Olar oli kellegilt Vitjalt kirju saanud. Mindi järgmine päev kõik koos vanglasse Olari "surmast" teatama ja selgus
nende hulgas ka Juta. Rutatakse vaenlast jälitama. Juta pärast muretsev Ülo tõotab neiu päästa. Hiietalitus ennustab võidukat retke. Retke juhiks määrab Vaho Ülo ning lubab talle võidu korral anda Juta naiseks. Ülo ja sõdalased lahkuvad. Juta igatseb kodu ja Ülo järele. Olav anub tema armastust, kuid Juta keeldub tema naiseks saamast. Ülo ja ta sõdalased ründavad Sigtunat ja vallutavad Olavi lossi. Kaastundest palub Juta kinkida Olavile elu. Olav viiakse vangina kaasa. Rahvas tervitab kojusaabunuid. Vaho teatab, et Ülo ja Juta pulmad peetakse järgmisel päeval. Vaike on sügavalt kurb. Juta ja Ülo on õnnelikud. Kui Ülo hetkeks lahkub, ilmub põgenenud Olav. Uskudes, et Juta teda siiski armastab ja seetõttu Sigtunas tema eest palus, keelitab neidu enesega koos põgenema. Kui Juta keeldub, tahab Olav teda vägisi kaasa viia. Ilmub Vaike ning püüab Olavit takistada. Appi tõttab ka Ülo
põhjas) Kivide loomise kõrgaeg aastail 980-1100. Kividel kombineerub fantaasiarikas loomornamentika (vendelstil) tekstiga. Samuti võib kividel leida laevamotiive. Pildirohkuse tõttu kutsuti ruunikive pildikivideks. Esimesed teadaolevad Rootsi ,,kunstnikud" olidki ruunikivide meistrid : For, Öpir ja Balle Punane, kes arvatavasti tegutsesid 11.sajandi lõpus. Frugardi ruunikivid Västergötlandis on kiri : ,,Guve püstitas selle kivi Olavile, oma pojale, väga tublile noorele mehele. Ta tapeti Eestis. Havard raius kivisse". Rikkalikud hauapanused sisaldasid relvi, vankreid, saane, piltvaipu, puitskulptuure ja isegi terveid laevu (leiti 1904. aastal Oslo lähedal Osebergis.) Keskaeg ja gootika Skandinaavia paganad ristiti 11.sajandil Varajasel keskajal ehitati Põhja-Euroopas paljudes kogukondades maasse aevatud postidele toetuvaid puust püstpalkkirikuid. 12.-14
• thor äikesejumal põlumajanduse kaitsja • valhalla langenud sõdurite saal ruunikiri • kividel kombineerub fantaasiarikkas loomornamentikas((vendelstil) tekstiga • samuti võib kividel leid laemotiive • pildirohkue tõttu kutsuti ruunikive pildikivideks • esimesed teadaolevad rootsi kunstnikud olidki ruunikivide meistrid Fot Öpir nig Auaekes arvatavasti teg 11. saj lõpus • Frugorgi ruunikivil Västergötlandis on kiri: Guve püstitas selle kivi Olavile oma pojale väga tublile noorele mehele. ta tapeti Eestis. Havard raiud kivisse. Rikkalikud hauapanused sisaldasid relvi vankreid saane piltvaipu puitskulptuure ja isegi terveid laevu keskaeg ja gootika • skan. Paganad ristiti 11 saj. • Varajasel keskajal ehitati p-Eur paljudes kogukondades maasse kaevatud postidele tortuviad puust püstpalkkirikud • 12-14 saj ehitati norras u 1000 püstpalkkirikut hetkel on neist säilinus ainult 28 need ehitised
soovivad tema surma. Kedagi kuulamatta, kui teda püüti maha rahustada, see psühoos ainult süvenes kuni ema läks veebruari külma kätte kodukitli väel, et surmnuks külmuda. Siis helistas 4 korda küsides, kas seda nad soovisidki? Lõpuks tuli kükmunud ema tuppa ja läks vihasena isale kallale ja hakkas teda peksma, isa ei teinud midagi. Lapsed püüdsid ema ära tirida, kuni Kreete tuli mõttele vanemale vennale Olavile helistada, kes lapsed märatseva ema juurest tuli ära viima. Ema tuli samal ajal üheksandalt korruselt alla joostes, kui nemad liftiga tulid ja üritas Kreetet juba liikuvast autost välja tirida. Kõik neli(kaks juba isesisvalt elavat)last otsustasid, et väiksemad ei lähe enne koju tagasi, kui ema on midagi ette võtnud- ravile läinud vm. Kui 2 nädalat möödus ei muutunud midagi peale selle, et isa kolis oma vanemate maamajasse, J otsustas koju tagasi koju
annaabi.ee 
