paljutõotavat, kuid lõpuks ebaõnnestunud töövestlust. Enola ei saa oma probleemidest Sonjale rääkida, kuna naisel on omad probleemide ja seetõttu kohtub uuesti Reneega ning nende kohtumine lõppeb suudlusega. Enola on segaduses ning seetõttu väldib Reneed, kuid samas igatseb teda, kuna ta tunneb, et mees on ainus, kes teda mõistab. KAVAPUNKTID Pärast Renee eiramist suhted Olaviga halvenevad – Enola kohtub uuesti Reneega, tunnistab talle, et armastab teda. Naine tunnistab oma tundeid Renee vastu Olavile – tüli – käituvad abikaasad mitu nädalat nagu võõrad. Enola külastab tihedamalt Reneed ning pärast suurt tüli Olaviga otsustab kodust lahkuda. Kohe pärast otsustavat suurt tüli, saab Olavi tööpakkumise/ lubab ennast parandada ning
Orja poolt visatud nool aga tabas Annat, kes Alari elu päästmiseks mehe ette oli hüpanud. Alar aga jätkas kättemaksu plaanimist Sigtunale ega lasknud ohust end häirida. Nii mindigi pärast põhjalikku planeerimist seni suurima laevastikuga Sigtuna poole ning ühise jõuga purustatigi suur kauplemiskeskus. Tagasi kodus olles, muretses Alar oma elu pärast, kuna oli selgeks saanud, kes oli tema tapmiskatse taga. Nagu arvatud, oligi selleks Olav. Alar läks Olaviga ausalt võitlema ning võitluses elu ja surma peale jäi võitjaks Alar. Alar sai edasi elada rahulikuma südamega Lehholinna suurvalitsejana. Meri avaldas suurt mõju just Alarile, kuna tema oli see, kes käis kaubareisidel ning vallutusretkedel. Ta tundis merega suurt lähedust, kuna oli sel nii palju viibinud. Samas tundis nii tema kui ka osad teised, et meri hoidis neid lahus inimestest või asjadest, millest hoolisid
Need naised on peaaegu et ebareaalsed, kuna on raskestiusutav, et ühel mehel niivõrd palju žarmi on, et paari sõnaga iga naise jalust nõrgaks ning enda järele hulluma suudaks panna. Teos ongi minu silmis liialt fiktsionaalne, kuna see, kuidas Olavi nende naistega mängib ning nood koheselt kõrvuni temasse ära armuvad ei ole päris reaalne. Olavit ümberitsevad naised on kõik suured armastajad, justkui olekski nad kogu elu kedagi Olavi- sarnast oodanud, justkui need mõned hetked Olaviga muudaksid kogu nende elukäiku nii, et ilma temata enam elada ei suuda. Sarnaselt Tuglasega on Linnankoski samuti enda teose naised kujundanud armastuse, stabiilsuse ning pereotsijaiks. Kohe, kui Olavi nende ellu pannakse, muutub kõik nendi ümber paremaks, olgugi et nad tegelikult ju hästi ei tunnegi teda. Sellest tuleneb minu arvamus, et autor on naised väga kergemeelseks kujundanud. Selline kirjeldus neist naistest ei näita neid lugejale eriti positiivses valguses, sest ilmselt peab