Velikije Luki vallutamises. Poliitjuh- riigi toime pandud riigipööre. Eestis tide ja karistusüksuste sunnil paisati algas Nõukogude okupatsioon ja sel- väed lootusetutele tormijooksude- lega kaasnenud terror. sõjavägi allus le. Umbes 2/3 korpuse koosseisust valitsuse korraldusele ega osutanud riiki okupeerivale Nõukogude Liidu- le vastupanu. See oli Eesti relvajõudu- de lõpp. Juhtkond ja sajad ohvitserid mõrvati, Kaitseliidult võeti relvad. Endise Eesti armee riismetest moo- dustatud Punaarmee 22. territo- riaalkorpus võttis 1941. aastal osa lahingutest Porhovi Staraja Russa piirkonnas. Enamik korpuse ridades- se jäänud eestlasi (umbes 4500 meest) tuli sakslaste poolele üle ja pääses ko- dumaale. Punaste mobiliseeritud mehed saade- ti metsatöödele, kus umbes 8000 neist
staatuse (seda täpsustas hilisem Genfi konventsioon) ja 3. peatükk kaasas 1864. a Genfi konventsiooni haavatute ja haigete kohtlemisest sõjaväljal. Teise osa 1. peatükk käsitles sõjapidamise vahendeid ja võtteid, 2. peatükk salakuulajaid, 3. peatükk parlamentääre, 4. peatükk kapituleerumist ja 5. peatükk vaherahu. Kolmas osa oli pühendatud sõjaväevõimule okupeeritud territooriumil ja keelas igasugused aktsioonid tsiviilelanikkonna vastu, nende sundimise okupeerivale võimule truudust vanduma, kehtestas reeglid kontributsioonideks ja rekvisitsioonideks, sätestas, et okupeeritud territooriumil olev avalik vara ei lähe okupeerija omandisse, vaid on ainult tema kasutuses jm. 1929. a Genfi sõjavangide konventsioon sätestas sõjavangide õigused ja kaitse. Sätestati, et sõjavangid on neid vangi võtnud riigi, mitte isikute ja üksuste meelevallas. Sõjavangide au ja isikut tuli respekteerida,