aug-MRP Saksa ja NSV vahel. 10a mitte rünnata 1939 1.sept-II MS algus 1939 3.sept-Prantsuse ja SuurB saksale sõja. 1939 17.sept-NSV kallale Poolale. 1939 28.sept-Eesti baaside leping. 1939 5.okt-Läti baaside leping. 1939 10.okt-Leedu baaside leping. 1939 18.okt-NSV üksused eestisse. 1939 30.nov-1940 12.märts-Talvesõda 1940 9.apr-Saksa hõivab Taani ja ründab Norrat. 1940 14.jun-NSV Ultimaatium Leedule, täiendavad väed. 1940 16.jun-Eesti ja Läti Ultimaatium 1940 17.jun-Balti täielik okupeeritus 1940 21.jun-Lavastatud meeleavastus Eestis 1940 22.jun-Compiegne vaherahu Saksa ja Pra vahel 1940 14-15 jul-Lavastatud parlamendivalimised Baltis 1940 3-6 aug-Balti riigid NSV koosseisu. 1940-Hitler alustas allveesõda atlandi ookeanis. 1941 22.jun-Ületasid saksa väed NSV piiri. 1941 6.dets-Punaarmee vastu pealetung Moskvas 1941 7.dets-Jaapan ründas USAd Pearl Harbor 1941 aug-Atlandi harta. Roosevelt ja Churchilli. Taastada okupeeritud riikide iseseisvus.
nime kandvaid münte, mida raehärra Jacob Richerdes lasi salaja lüüa Tallinnas. Liivi sõja algusaastatest pärineb üliharuldane viimase ordumeistri Gotthard Kettleri kullast topeltkulden. Väärtuslikke münte on kollektsioonis ka Rootsi ja tsaariajast. Raha virr-varr sai alguse Vene tsaaririigi kokkuvarisemisega. 1918. aasta lõpus tunnistati Eestis ametlike maksevahenditena: Tsaari-Vene, Venemaa Ajutise Valitsuse ja Nõukogude rahatähti, Saksa riigimarkasid, okupeeritus territooriumide tarvis Saksamaal välja antud Ida- Laenukassa rublasid ja markasid ning lisaks ka Soome markasid. 5 2. MAKSEVAHENDID KUNI AASTANI 1992 2.1. Eesti mark Ehkki Eesti Vabariik kuulutati välja juba 24. veebruaril 1918, oli Eesti territoorium okupeeritud saksa vägede poolt kuni 11. novembrini 1918, mil Saksamaa kapituleerus. 17. novembril jättis Ajutine Valitsus jõusse Saksa sõjaväevõimude poolt Eesti- ja Liivimaa jaoks
2 Dewey, J. (1922). Democracy and education : an introduction to the philosophy of education. NY: Macmillan, pt 4 3 Kuurmee, T. (2015). Õppimise mõistmisest (4.osa), http://huvitavkool.blogspot.com/2015/01/tiiu-kuurme-oppimise-moistmisest-4osa.html, vaadatud 20.06.2015 2 L.Türnpuu:“Meie edasiliikumise piduriteks ei ole seadusandluse lünklikkus ja rahapuudus, vaid meie enda vaimne okupeeritus, totalitaarne mõtteviis, kõvakäeliste meetmete ülehindamine, juhtide lünklik juhtimisteadvus, isiklik ambitsioonikus, eneseeksponeerimine, kinniolek aineparadigmas, õpilase käsitlus töödeldava objektina“ (Türnpuu, 1996) 4, mida võib üle kanda nii õppeprotsessile kui haridusele üldiselt. Need seisukohad võtab kokku ühe koolijuhi aegumatu lause:“Haridussüsteemi on sama raske muuta kui surnuaeda ühest kohast
annaabi.ee 
