Punaarmee- korpusemehed ( hävituspataljonid, tööpataljonid, 8. Eesti laskurkorpus, 22. territoriaalne laskurkorpus) Saksa armee- leegionärid (idapataljonid, metsavennad, politseipataljonid, Eesti SS leegionid, piirikaitserügement) Soome armee- soomepoisid (200. Jalaväerügement, Erna luuregrupp) Eestlaste suhtumine sakslastesse muutus ( 1941. Suhtuti ühtmoodi ja 1943-1944 suhtuti teistmoodi) 1941. aastal lootsid eestlased, et sakslased lasevad Eestil taastada iseseisvuse ning nad ei okupeeri Eestit, nad on paremad kui kommunistid, vene okupatsiooni suhtumine oli sakslastesse palju vaenulikum 1943- 1944. Mõisteti ,et natsionaalsotsialistid pole kommunistidest paremad. Repressioonid-juutide hukkamine ja koonduslaagrid muutsid ka eestlaste suhtumist. 23. august 1939- Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmiti MRP 28. sept 1939- Baaside leping, selleks, et vältida sõda NSVL- ga 17
Poliitbüroo direktiividele. Seetõttu ei teinud need asutused otsuseid mitte Eesti Vabariigi, vaid NSVLi huvides Eesti annekteerimise eesmärgil. Komisjon jõudis järeldusele, et vastutus Eesti Vabariigi annekteerimise ja Nõukogude Liitu inkorporeerimise eest lasub peamiselt Stalinil ja ÜK(b)P juhtkonnal ning eelkõige selle poliitbürool, mis langetas või kinnitas kõik olulisemad otsused Eesti Vabariigi okupeeri- misel. Samuti lasub vastutus ÜK(b)P Keskkomiteel ja NSVLi Rahvakomissaride Nõukogul (valitsusel), sest nende kahe organi dekreedid ja otsused moodustasid aluse, mille põhjal ha- kati alates 1940. aasta augusti algusest Eesti Vabariiki sovetiseerima. Eraldi tuleb esile tõsta Ždanovi ja Nõukogude Liidu Tallinna saatkonna nõuniku ning hilisema saadiku Botškarjovi osa, kes koordineerisid Eesti annekteerimist kohapeal.
mail 1949 kuulutati USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonide liitmisel välja Saksamaa Liitvabariik (Bundesrepublik Deutschland). 7.10.1949 kuulutati 8 Kuid juba augusti lõpuks 1949 oli Moskval oma tuumarelv 5 nõukogude tsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik (Deutsche Demokratische Republik, edaspidi DDR). Lääne-Berliin jäi de facto Liitvabariigi koosseisu (de jure oli tegu okupeeri- tud piirkonnaga kuni 1990. aastani), Ida-Berliin sai DDRi pealinnaks (juriidiliselt ei olnud see küll korrektne). Austria (Österreich) Austria saatus oli Saksamaa omast mõneti erinev. Peale sõja lõppu jagati neljaks tsooniks nii riik kui ka pealinn Wien. Kõigi okupatsioonijõudude poolt tunnustati üsna kiiresti koalitsioo- nivalitsust, kuhu kuulusid kõigi suuremate parteide ja kommunistide esindajad. esimene
annaabi.ee 
