2.septembril 1945. Jaapani olukord oli küll lootusetu, aga ei oldud nõus kapituleeruma. USA kasutas tuumapomme, Nõukogude väed tungisid Jaapanisse, purustasid sealse miljonilise armee ja Jaapan andis alla. Euroopas lõppes sõda Saksamaa kapituleerumisega 8.mail 1945. Potsdami konverentsil leppisid võitjariigid (Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Suurbritannia) kokku sõjajärgsete korraldamiste küsimustes. Euroopas jagasid võitjariigid omavahel alad okupatsioontsoonideks. Eraldi jagati neljaks veel Berliin. Ülejäänud maailmas Taastati 1940.a Rumeenia piir ja Ungari andis Rumeeniale tagasi Transilvaania, osa Ungari territooriume läks ka Tsehhoslovakkiale, Soomelt sai NSVL Petsamo ja Porkkala, Itaalia andis Aadria mere saared ja osa Veneetsiast Jugoslaaviale. Trieste kuulutati vabaks territooriumiks. Teise Maailmasõja tulemused muutsid järsult jõudude vahekorda. Prantsusmaa ja Suurbritannia asemel tõusis USA osatähtsus, kes läks
Sõjajärgne Prantsuse riik kasvas välja vastupanuliikumisest. Juhina oli De Gaulle. Ta moodustas 1944. aastal Ajutise Valitsust. Valitsesid tugevad pahempoolsed meeleolud. 1946. aastal sai Prantsismaast parlamentaarne vabariig. Majanduspoliitika muutus vasakpoolseks. De Gaulle oli 4 vabariigi põhiseaduse vastu. 12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust. Hakkas Prantsuse kolonialimpeeriumi alanud lagunemine. Saksamaa purustati sõjas ja jagati neljaks okupatsioontsoonideks. NSVL-u tsoonis kehtestati totalitaarne riigikord, lääneriikide tsoonides asuti aga teostama demokratlikke reforme. Lääne- Saksamaal olid suured majanduslikud probleemid ja probleemid rahanduses: raha oli kaotanud väärtuse ning õitses must turg. Sotsiaalne turumajandus: Kehtestati reegleid, mida ettevõitjad peaksid järgima(Erhard); vaba konkurents, hinnad vabastati kontrolli alt. 1948. a toimus rahareform. Majandus hakkas kiiresti arenema. Saksamaa sai keerema majandusliku arenguga
annaabi.ee 
