sündmustiku, eraldi nii kümnenda klassi kui ka üheteistkümnenda klassi sündmused. Wikmani kooli vaimsust kujundab direktori kristlik- rahvuslik idealism, selleks ajaks noorte silmis vanamoeliseks muutunud jaantõnissonilik Wikmani poisid Romaani lõpupeatükid loovad eelnevaga dramaatilise kontrasti. Noored on ühtäkki saatuslike ajaloosündmuste keerises ja endised klassivennad satuvad mõlemale poole rinnet. Jaak on läbi käinud okupatsiooniaegse vangla, sümpaatne Penn on küüditatud ja punub Venemaal viiske, Virve lahkub üle mere. Tsitaadid “Kõik, mis on suur, on möödas, kõik, mis on praegu, on väike.” “Ma ütlen teile: mitte miski ei ole midagi iseenesest. Võtke nuga. Mõrtsuka käes on see tapmise ja kirurgi käes elupäästmise riist. Iseenesest ei ole see mitte midagi.” “Liialdus moonutab tõe alati ära. Ka kõige tõesemast tõest jääb alasti narrus järele.” Kasutatud kirjandus
Tõlkeid vene, gruusia, mordva ja tsetseeni-ingusi luuletajate värssidest ilmus 1940.-1941. aastal ,,Loomingus" ja ,,Viisnurgas". Peagi aga koondus Underi tähelepanu Lermontovile, kelle vabadusejanuline, jõulise rütmiga luule oli teda köitnud juba noorpõlves. Underi kõrgkvaliteedilises tõlkes ilmus 1941. aastal Lermontovi ,,Valik luuletusi", millega tähistati suure poeedi 100. surma- aastapäeva. Marie Underi viimane kodumaal ilmunud luuleraamat ,,Mureliku suuga" (1942) ilmus juba okupatsiooniaegse sõjategelikkuse süngel taustal, sisaldades värsse 1935-1942. ,,Veriseimaks raevuks" nimetab luuletaja seda aega 1943. aastal G. Suitsule pühendatud värssides. Underi 60. sünnipäev samal aastal möödus pidulikkuseta, luuletaja oli tõmbunud koduseinet vahele ega andnud ühtki intervjuud. Mureliku suuga öeldud luulesõnades domineerivad tardumise, vägivalla ja hävingu motiivid. Luulekogu keskmeks on inimliku kannatuse suur teema
(Bormanni kohta seda külll ei teatud, ta mõisteti tagaselja surma). Kohtu alla läksid ja surma 1 Morgenthau oli pärit juudi perekonnast 2 Tänane Kaliningradi oblast 3 Ohvrite hulgas oli ka alla 14-aastaseid tüdrukuid 1 mõisteti sellised mehed nagu Göring, SSi üks juhte Kaltenbrunner, armeejuhid Keitel ja Jodl, välisminister von Ribbentrop, okupatsiooniaegse Poola juht Hans Frank, siseminister Frick, natsiideoloog Rosenberg, orjatöölaagrite organiseerija Fritz Sauckel, Austria natsiliider Seyss-Inquart ja natside propagandalehe toimetaja Julius Streicher. Lisaks neile olid kohtu all eksvälisminister von Neurath (mõisteti 15 aastaks vangi), ekskantsler Franz von Papen (mõisteti õigeks), admiral Karl Dönitz (mõisteti 10 aastaks vangi), majandusminister Walther
annaabi.ee 
