järgult üle sundmobilisatsioonidele. Eelkõige mindi väkke soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid kindlasti oli ka teisi põhjuseid. Esialgu ei lubanud sakslased luua pataljonist suuremaid rahvusväeosi, rindeolukorra halvenedes suhtumine aga muutus. Eestlaste valikud teise maailmasõja ajal määras NSVL-i ja Natsi-Saksamaa okupatsioonireziimide poliitika. Nõukogude võim tõestas ühe okupatsiooniaastaga (19401941), kui inimvaenulik ta on. Rahvusliku meelega eestlased olid nõus kommunistide vastu võitlema koos ükskõik kellega.
Osa meestest oli metsas lihtsalt Nõukogude mobilisatsioonist kõrvalehoidmiseks. Tegemist oli spontaanse rahvaliikumisega, millel ei olnud keskset juhtimist ega organisatsiooni. Kahtlemata oli see võitlus Eesti eest, kuigi suur osa mehi tegid seda isiklikust kättemaksust. Teglikult oli eestlastel valikuid vähe, igal valikul olid omad vead ja head. Eestlaste valikud teise maailmasõja ajal määras NSVL-i ja Natsi-Saksamaa okupatsioonirežiimide poliitika. Nõukogude võim tõestas ühe okupatsiooniaastaga (1940–1941), kui inimvaenulik ta on. Rahvusliku meelega eestlased olid nõus kommunistide vastu võitlema koos ükskõik kellega. Mina ei õigustaks ennast, ega ka süüdistaks sõpra, sest Teine MS oli raske aeg ning valikud pidi tegema kiiresti. Ise pidi läbi mõtlema, kas metsavendlus või Punaarmees sõdimine. Kui sõbra valik oli sõdida Punaarmees. See oli kõige lihtsam ja turvalisem tee. Lihtsalt inimesele endale jääb südametunnistusele see, kuidas ta küüditas oma kaasmaalsi
Eestlasi süüdistatakse tihti II Maailmasõjas koos sakslastega sõdimise pärast, samal ajal kui kõik demokraatlikud riigid olid hitlerliku Saksamaa vastu. Kuid tuleb arvestada seda, et eestlastel selles olukorras, kuhu nad sattunud olid, polnud antud võimalust valida demokraatia ja Saksamaa vahel, vaid ikka Saksamaa ja Venemaa vahel. Kumbki neist riikidest ei tundunud eestlastele sümpaatne, kuid demokraatlike riikide sõber ja liitlane II maailmasõjas, Venemaa, oli ennast Eestis okupatsiooniaastaga sellisel viisil tutvustada jõudnud, et oli täiesti selge Kommunistlik Venemaa on eesti rahva surmavaenlaseks, kelle eest ennast kaitsta tuleb. Paljudel oli pereliikmeid või sugulasi mõrvatud, Venemaale küüditatud, arreteeritud või teadmata kadunud. Meestel, kes olid kõrvale hoidnud mobilisatsioonist ja pääsenud küüditamisest, tekkis tasumise tunne. Otsiti võimalusi minna rindele ja seal kaitsta kodumaad uue kommunistliku okupatsiooni vältimiseks Eestis.
annaabi.ee 
