*28 nov tegi maap2eva istungi kuulutades end krgeima vimu kandjaks *maapev aeti toompeal tliste poolt laiali 1918 jaanuari asustava kogu vahevalimistel vitsid enamlased 37% enamlaste reformid *Maa ja suurettevtted natsionaliseeriti *misatesse hakati rajama hismajandeid *jukamad ekspluataatorid jid pol igustest ilma. iseseisvust vljakuulutamine 1918 veebruari alguses moodustas maapeva vanemateks pstekomitee(pts vilms konik.) *25 veebruar sisenesid saksa ved tallinna 8algas saksa okupat.) 23. veebruar prnus endlast iseseisvuse manivest ja 1918 veeb(24)tallinnas.Oli vimuvaakum.Algas 25veeb saksa okupatsioon
1938. aasta 259 ajakirjast oli alles jäänud 34. Ajakirjanikkond vahetati välja senised vallandati, arreteeriti. Uued olid vasakpoolsed, algajad. ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!". Tsensuur. Ajakirjandus propagandavahend. Gori enesetapp. Lõvi, Laaman, Tõnisson, hukati. Päts arreteeriti, suri vangistuses. Veiler põgenes Läände. Moor tõrjuti ajakirjandusest. Hindrey varjas end. Riiklik propagandatalitus hoidis ajakirjandusel silma peal. Saksa okupat. 41-44. Paar nädalat tsensuurita, siis asus tööle Saksa tsensuur. Info- ja propagandavahendid ajalehed. Päevalehed Eesti Sõna, Maa Sõna ja Revaler Zeitung. Raadiojaam Landessender Reval. Ajakirjad prakt. Likvideeritud, mõned erialaajakirjad. PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA: Stalinistlik, sulaaegne, stagnatsiooniaegne 1944-55 stalinistlik Märksõna: HIRM! Küüditamine jne. Ajakirjandust omas ja juhtis kommunistlik partei. Funktsioon: ideoloogiline mõjutamine, valvamine ja kasvatamine
langes rivist välja ning see saadeti üm- berformeerimisele. Täiendamise ajal vähenes korpuses eestlaste osakaal. 1944. aasta augustist kuni novemb- rini osales korpus Eesti taasvalluta- mises ning järgmise aasta veebruaris saadeti korpus nn Kuramaa kotti, kus kanti suuri kaotusi. Teise maailmasõ- ja ajal pälvisid mõned Punaarmees võidelnud eestlased Nõukogude Liidu kangelase kuldtähe. Ligikaudu 4000 eestlast, kes ei taht- nud teenida Saksa vormis, kuid soo- visid võidelda Nõukogude okupat- sioonivägede vastu, põgenes Soome, Rüütliristi kavaler Harald Nugiseks kus neist moodustati Jalaväerüge- ment 200. Mõte oli otsida nn kolman- suurlahingutest Viiburi lähistel. Soo- dat võimalust, et koos demokraatliku me tollase mereväe isikkoosseisus riigiga võideldes panna alus tulevase moodustas 400 eestlast tervelt küm- Eesti relvajõududele. nendiku. 1944. aasta augustis tuli
annaabi.ee 
