seletatav, aga teadust omakorda on läbi aegade alati maagiaks peetud. Valgel ja mustal maagial pole mingit vahet, kui jätta välja silmakirjalikkus, süütundest tiivustatud õiglus ja valge maagi enesepetlikkus. Klassikaline religioosne traditsioon loeb valge maagi ,,headel" põhjustel altruistlikuks heategijaks, samas kui musta maagiat kasutatakse ,,halbadel" eesmärkidel eneseülendamiseks ja isiklikuks hüvanguks. Mitte keegi pole Maa peale tegelenud okultistlike õpingute, jooga, metafüüsika või muude valguse õpetustega ego rahuldamise ja isikliku jõu saamise tagamõtteta. Lihtsalt on nii, et samal ajal, kui mõned meist naudivad karedaid särke, eelistavad teised siidi ja sametit. Mis ühele on rõõm, on teisele valu, ning see kehtib ka hea ja halva kohta ning iga nõiakunstiga tegeleja on veendunud, et ta ajab õiget asja. Maagia jaguneb kaheks: rituaalseks ehk tseremoniaalseks ja mitterituaalseks ehk manipuleerivaks
keskajale olemuslikke tunnuseid. Esimesena toob ta välja religiooni tähtsuse kasvu, sellel ajastul kannavad kõik eluvaldkonnad religioosse võitluse, religioosse polariseerituse pitserit. Religiooni alla mahub nii kristlus kui kommunism. Berdjajev ennustab, et lähitulevikus kasvab religioosse intelligentsi osatähtsus ning et tulevik kuulub ametiühingute tüüpi ühiskondadele. Saabuva öise ajastu tunnuseks saab Berdjajevi järgi olema ka teosoofiliste ja okultistlike õpetuste levik. Uue keskaja kuulutajaid on teisigi. Georg Henrik von Wright (s. 1916) soomerootsi filosoof. G. H. von Wright näeb ajalookulgu tsüklilisena. Seda tunnistab ta ka ise , nimetades oma nägemisviisi spengerlikuks ning vastandades viimast tänapäeva domineerivale lineaarsele ajalookäsitlusele. Tumeda tuleviku peamine põhjus on tema arvates maakera jätkuv integreerumine teadusliktehnilise tsivilisatsiooni raamides.
annaabi.ee 
