Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses(päev, öö, aastaajad). See kujundab refleksid ja operatsioonid aja tajumiseks. On objektiivne aeg ja suhteline aeg. Subjektiivne ehk psüühiline aeg näitab seda, kui pikk mingi ajavahemik inimesele tundub, mitte seda, kui pikk see tegelikult on. Ruumitaju: esemete suhteline asukoht ruumis ja ruumi kolmemõõtmelisust saab tajuda paljude (sügavus)tunnuste abil. Jagunevad okulomotoorseteks ja visuaalseteks. Ruumitaju on objektiivselt eksisteeriva ruumi peegeldus ja sisaldab: Objekti vormi ja suuruse Objektide vastastikuse asendi Objekti reljeefi ja kauguse Objekti suuna taju selles ruumis, kus tajutav objekt asub. Liikumistaju: Meie pea ja keha liikumine ja teiste objektide liikumine tekitavad tajufenomeni Liikumise tajumisel eristatakse kahte aspekti. Nendeks on lokaalne aspekt ja globaalne aspekt (Gibson, 1986). a) Lokaalne aspekt
praktilise kallakuga probleemid. Esemete suhtelist asukohta ruumis ja ruumi kolmemõõtmelisust saab tajuda paljude tunnuste abil. Asukohtade, vahemaade, kauguste, suundade, sügavuse, ruumisuhete jm hinnangud peavad olema kiired, täpsed, et tagada häireteta ja sujuv liikumine, ümbruse õige mõistmine. Sügavustunnused(nende abil saab tajuda esemete asukohta ruumis ja ruumi kolmemõõtmelisust) jagunevad okulomotoorseteks ja visuaalseteks. Lähemalasuvate objektide selgeks nägemiseks kohaldub silmalääts erinevalt, võrreldes kaugemalasuvate objektide vaatlemisega. Selliste erinevuste alusel suudab nägemissüsteem kaugustunnuseid tõlgendada. Distantsitaju tendentsiks on lühemate vahemaade ülehindamine ja suurte vahemaade alahindamine. Avaruses olles kiputakse tühje vahemikke ülehindama, heledavärvilised ning hästivalgustatud objektid
annaabi.ee 
