Puudub tarretumisaine. 2) Tardsööde – agar, saadakse punastest merevetikatest ja sööde tardub 42C juures. Ta on mikrobioloogiliselt identne želatiiniga. Sisaldavad geelistajaid. Miinuseks on temperatuur. 3) Poolvedelad söötmed – seal on geelistaja kontsentratsioon madal ( 0,2-0,3 % ). Väga vähesed mikroobid suudavad agarat lõhustada. Meie kasutame põhimõtteliselt komplekssöötmeid. Okuleerimine – külvatava kultuuri külvamine. Tuntumad külviviisid: 1) Joonkülv – külviaasaga võetalse inokulum ühest katseklaasist ja pannakse teise, mis toimub sik-sakiliste või sirgjooneliste liigutustega mööda söötme pinda. Kasutatakse tihti mikroobide puhaskultuuri eristamiseks. 2) Pindkülv – agarplaadile kantakse külviaasagaagarakultuur. Aetakse kogu söötme pinna ulatuses laiali. 3) Pistekülv – külvinõelaga agartulpa
lihaekstrakte ja peptooni. Puudub tarretumisaine. 2) Tardsööde agar, saadakse punastest merevetikatest ja sööde tardub 42C juures. Ta on mikrobioloogiliselt identne zelatiiniga. Sisaldavad geelistajaid. Miinuseks on temperatuur. 3) Poolvedelad söötmed seal on geelistaja kontsentratsioon madal ( 0,2- 0,3 % ). Väga vähesed mikroobid suudavad agarat lõhustada. Meie kasutame põhimõtteliselt komplekssöötmeid. Okuleerimine külvatava kultuuri külvamine. Tuntumad külviviisid: 1) Joonkülv külviaasaga võetalse inokulum ühest katseklaasist ja pannakse teise, mis toimub sik-sakiliste või sirgjooneliste liigutustega mööda söötme pinda. Kasutatakse tihti mikroobide puhaskultuuri eristamiseks. 2) Pindkülv agarplaadile kantakse külviaasagaagarakultuur. Aetakse kogu söötme pinna ulatuses laiali. 3) Pistekülv külvinõelaga agartulpa
lihaekstrakte ja peptooni. Puudub tarretumisaine. 2) Tardsööde agar, saadakse punastest merevetikatest ja sööde tardub 42C juures. Ta on mikrobioloogiliselt identne zelatiiniga. Sisaldavad geelistajaid. Miinuseks on temperatuur. 3) Poolvedelad söötmed seal on geelistaja kontsentratsioon madal ( 0,2- 0,3 % ). Väga vähesed mikroobid suudavad agarat lõhustada. Meie kasutame põhimõtteliselt komplekssöötmeid. Okuleerimine külvatava kultuuri külvamine. Tuntumad külviviisid: 1) Joonkülv külviaasaga võetalse inokulum ühest katseklaasist ja pannakse teise, mis toimub sik-sakiliste või sirgjooneliste liigutustega mööda söötme pinda. Kasutatakse tihti mikroobide puhaskultuuri eristamiseks. 2) Pindkülv agarplaadile kantakse külviaasagaagarakultuur. Aetakse kogu söötme pinna ulatuses laiali. 3) Pistekülv külvinõelaga agartulpa
annaabi.ee 
