hülgavad oma grupiidentiteedi. Stereotüüpe on lihtne leida erinevate vähemusgruppide kohta, aga ka muude gruppide kohta, millega on vähe kokkupuudet. Näiteks peetakse sakslasi korraarmastajateks. 5 2.Naiselikkus Naiselikkuse või naiseliku mõiste ,,vaieldavusest" võib kõnelda niivõrd kui selle konstrueeritud, ideologiseeritud ja ühiskondlikult oktruajeeritud sotsiaalse ning kultuurilise kategooria defineerimisel tänapäeval põrkuvad kokku mehe ja naise või subjekti ja objekti nägemis- ning mõtlemismustrid patriarhaalses maailmas. Ja kuigi ei alamuslikkust ega üleolekut ei saa tuletada üksnes bioloogiast, pääseb ühiskondlikus plaanis siiski mõjule vaid naise bioloogia. Naise kui kunagise täidesaatja objektiks muutmisega, tema väljaheitmisega esteetilistest ruumidest, ,,teise" ja
Konstitutsiooni vastuvõtmiseks võivad olla väga erinevad põhjused. Näiteks: uue riigi teke, poliitilise reziimi asendumine (nt. Kreeka, Portugali demokraatlikud PS-d), konstitutsiooni vananemine, okupatsioonivõimu tegevus ühiskonna ümberkorraldamisel (Saks., Jaapan), sotsiaalsed revolutsioonid. Konstitutsiooni vastuvõtmiseks on mitmeid erinevaid mooduseid. Vanim (arhailisem) on konstitutsiooni ühepoolne andmine monarhi poolt. Sel puhul kõneldi oktruajeeritud konstitutsioonist. Sellised konstitutsioonid olid levinud peamiselt möödunud sajandil ja neid nimetati hartadeks, nt. 1814 Louis XVIII harta. Käesoleva sajandi teisel poolel on oktruajeeritud konstitutsioonid Jordaanias (1952), Nepaalis (1962), Saudi Araabias (1992). Möödunud sajandil ja ka varem oli levinud veel lepingulisel teel konstitutsiooni kehtestamine, nimelt leping monarhi ja rahva poolt valitud organi vahel, nt. 1819 Würtembergi konstitutsioon.