eesotsa Tasmani. Ta varustati üksikasjalise juhendiga, milles olid ka üles loetud kõikide Zealandi vetesse ja Vaikseookeani lääneossa viinud mereretkede tulemused. See juhend on säilinud tänapäevani. Tasmani laevastikku kuulusid laevad Heemskerck ja Zeehean. Ekspeditsiooni koosseisu kuulus 100 meest. Laevad lahkusid Bataviast 1642. aasta 14. augustil .Tasman purjetas kõigepealt Mauritsiusele, kuhu ta jõudis 5. septembril. 8. oktroobil purjetasid nad saarelt edasi lõunasse ja seejärel süüd-süüdosti. 6. novembriks olid nad jõudnud lõunalaiusele 49º4', kus jäid tormi tõttu toppama. 24. novembril 1642. aastal märkasid nad väga kõrget kallast. See oli Tasmaania saar, mida Tasman pidas seda osaks Uus-Meremaast ja nimetas selle Van Diemeni maaks edalarannik. Millist osa rannikust hollandi meremehed tol päeval nägid,
Ausria, Portugali, Vene ja teiste liidu. UK oli samtu Pr.maaga sõjas pärasat jätkuvat vaenutegevust seoses Amiensi rahu murdmisega ja jäi ainsaks riigiks pärast Pressburgi rahu, kes veel Prantsusmaaga sõdis. Ulmi lahing- 15.okt ründasid Ney väed edukalt Michelsbergi laagreid ja 16.okt hakkasid prants.Ulmi ennast pommitama. 17.okt sõlmis Nap esinedaja Segur Mackinga kokkuleppe, milles austrlased nõustusid alistuma 25.oktroobil, kui selleks ajaks abi ei tule. Mack nõustus juba varem, 20.okt alistuma. 10tuh Austria garnisonist põgenud, kuid suurem osa Austria väest marssis välja 21.okt ja apni oma relvad maha, kogu Grande Armee moodustas hiiglasliku poolrigi kapitulatsiooni jälgimiseks. Austerlitzi lahing- peeti 2.dets 1805 Austerlitzi linna juures Prantsuse ja Vene-Austria ühendvägede vahel. Liitlastele tuli kahjuks kehv omavaheline läbi saamine(lisaks ei
annaabi.ee 
