maas kõndides. Rikkalikuks saagiks eelistab pidada varitsusjahti. Saakloomadeks on väiksed imetajad: uruhiired, mutid, vahest ka konnad ja linnud, maod ja suuremad putukad. Pesitsemine Konnakotkad on rändlinnud. Nende talvitusalad paiknevad Lähis-Idas, Lõuna-Euroopas, Kesk- ja Lõuna-Aafrikas. Suur-konnakotkas saabub Eestisse tavaliselt märtsi lõpus ja väike- konnakotkast võib kohata aprilli alguses. Lahkuvad septembri alguses, kuid võib ka üksikuid kohata oktoobriski veel. Konnakotkaste elupaigaks on tavaliselt mosaiikne maastik. Metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Väike-konnakotkas on kõige paremini kohastunud elama põllumajandusmaastikul. Oma pesa ehitavad nad ise ja enamasti asustavad seda korduvalt mitmel aastal. Aegajalt kasutavad isegi teiste suuremate röövlindude või musta-toonekure vanu pesi. Vahest on neil ka mitu pesa, mida nad aastati vahetavad. Kohe pärast saabumist asub lind oma pesa korrastama
ogatipuga. Lehtede pikkus 1-6 cm, laius 1-1,8 cm. ÕIS - Korvõisiku läbimõõt on 1,5...2,4 cm, asuvad üksikult pikkadel peenikestel raagudel varreharude tippudes. Õisikupõhi on iseloomulikult kuhikjas, seest õõnes, 3-realise üldkatisega. Õisiku serval on 10...15 valget keelõit 5...9 mm pikkuse küllaltki kitsa naastuga. Õisiku puhkedes on keelõied risti õisikuteljega, hiljem käänduvad alla. Putkõied on kollased. Õitseb juuni lõpust septembrini, vahel veel oktoobriski. SEEMNED - Peaaegu ruljas, alusel ahenenud pisut lapik lendkarvadeta seemnis. Värvuselt hallikaspruun, (3) 4-5 valkja ribiga. Seemnise pikkus on 1-2 mm. Valmivad pidevalt alates mõnest nädalast pärast õitsemise algust. Idanemiseks vajavad seemned rohkesti valgust ja niiskust. Ajalugu Teekummel pärineb algselt Kagu-Euroopast ja Põhja-Aasiast, on aga nüüdseks kogu Euroopas naturaliseerunud. Tema ravitoime oli tuntud juba antiikajal. Keskajal kasutati
annaabi.ee 
