- Peeti isevalitsuse vastaseid demonstratsioone (N: Tallinnas 16.oktoober 1905, mis lõppes sõjaväe sekkumisega ja nn. Uue Turu veretööga). - 1905 aasta lõpul põletati peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis mõisaid. - Vene armees ja laevastikus toimusid vastuhakud jne. Kuigi revolutsioon suruti maha saavutati siiski võimudelt ka teatud järeleandmisi. · Revolutsiooni tulemused: - Tsaarivalitsuse poolt välja antud oktoobrimanifestiga (17.oktoober 1905.a.) lubati tegutsema hakata parteidel (senised parteid olid varem illegaalsed). - Eestis kujunesid välja mõned vasakpoolsed ja liberaalsed (tsentristlikud) erakonnad (N: Jaan Tõnissoni loodud Rahvameelne Eduerakond). - Eestlased said 1905.a. revolutsiooniga esimese tõelise õppetunni edasiseks vabadusvõitluseks. - Vene impeeriumis kehtestati senisest veidi liberaalsem (ehk
üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. Seepeale 16. oktoobril avas sõjavägi kuberneri käsul Uuele turule kogunenud rahva pihta tule. Surma sai 90, haavata 200 inimest. Eesti iseseisvuse ajal püstitati Estonia teatri tagusele väljakule mälestussammas mõrvatud tallinlaste mälestuseks, mis aastal 1940 kommunistide poolt Punaarmee abiga maha kisti. 17. oktoobril oli keiser sunnitud välja andma kodanikuvabadust ja rahvaesindust lubava manifesti. Oktoobrimanifestiga algas Eestis jõudude konsolideerumine. Novembris jõudis revolutsiooniline liikumine haripunkti. Tehti ettevalmistusi relvastatud ülestõusuks, kuid niikaugele ei lasknud võimud asjal minna: detsembri algul kuulutati välja sõjaseisukord. Algasid massilised arreteerimised. Sellest hoolimata liikusid maale relvastatud töölissalgad, kelle õhutusel ja toetusel asus kohalik rahvas mõisaid põletama. Lauldi: "Mõisad põlevad, saksad surevad..."
Loovutab territooriume. Balkanil olid huvid, toetas Serbiat Austria-Ungari vastu. Ebaõnnestunud sõda Jaapani vastu vallandab 1905 esimese Vene revolutsiooni. Peterburis tulistavad 9 (22.) Jaanuar Verisel Pühapäeval sõjaväelased keisri juurde suunduvat petitsioonirongkäiku, millele järgnesid streigid ja mässud üle kogu Venemaa. (Vastuhakk Odessas soomuslaeval Potjomkin ja Kroonlinna garnisonis). Keiser lubab augustis kokku kutsuda Riigiduuma ja annab oktoobrimanifestiga välja töötatud põhiseaduse. Üldstreik ja Moskva detsembriülestõus surutakse sõjaväe abiga maha. 1906 – 17' näilise konstitutsionalismi ajajärk, mille juhtfiguuriks Stolõpin. 1906-1911 peaminister. Tema ajal pääsesid tagurlus ja politsei taas maksvusele (välikohtud). 1906-10' agraarreformid: Külakogukonna likvideerimise, maakorralduse ja ümberasustamispoliitika (Siberisse) tulemusel kasvab maaproletariaat, tugevneb sotsialistlike parteide mõju
annaabi.ee 
