Eestil on maailmapärandi nimekirjas kaks kannet: Tallinna vanalinn (1997) ning 10 riigi koostöös esitatud Struve geodeetiline kaar (2005).5 UNESCO annab välja ka ajakirju, tuntuim neist on kindlasti UNESCO Courier, mis on aastate jooksul nii sisult kui vormilt muutunud, kuid mille esialgne missioon on säilinud: levitada UNESCO põhimõtteid, säilitada kultuuridevaheline platvorm ning tekitada rahvusvahelist arutelu.6 Eesti on UNESCO liige olnud alates 14. oktooberist 1991 ning UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon moodustati Vabariigi Valitsuse korraldusega 17. Augustil 1992 vastavalt UNESCO põhikirja VII artiklile ning kooskõlas UNESCO Rahvuslike Komisjonide hartaga. UNESCO ERK on ühenduslüliks ja koordineerijaks UNESCO peakorteri ja UNESCO tegevusega seotud isikute ja asutuste vahel Eestis. Komisjon koosneb kolmest strukuuriüksusest: nõukogu, nõukoda ja sekretariaat. Nõukogu on organisatsiooni kõrgeimaks juhtimisorganiks
Liitlaste Kontrollnõukogu lakkas sisuliselt tegutsemast juba märtsis 1948, lõhe läänesektorite ja NSV Liidu tsooni vahel süvenes üha. USA, Inglismaa ja Prantsusmaa ühendasid oma tsoonid. Loodi Saksamaa Liitvabariik. Oktoobris 1949 kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Seega oli Saksamaa lõhenenud kaheks riigiks. Lääne-Berliinile jäi eristaatus. SDV Riik eksisteeris alates 7. oktooberist 1949 kuni 3. oktoobrini 1990 . Pealinn- Berliin Pindala- 108 179 km² Rahvaarv- 16,35 miljonit (jaanuar 1990) Rahaühik- Saksa DV mark Riigikord- demokraatlik vabariik Riik piirnes põhjas Läänemerega, läänes Saksa Liitvabariigiga, idas Poolaga ja lõunas Tsehhoslovakkiaga. Saksa DV jagunes halduslikult 14 ringkonnaks. Üle 99% rahvastikust olid sakslased. Kõige tihedam oli asustus riigi lõunaosas (keskmiselt 200 in. km. kohta). Kolmveerand rahvastikust elas linnades
annaabi.ee 
