illumineeritud käsikirjades kuningaile, aadlile ja kõrgeile vaimulikele iluumineerima - käsikirju mitmevärviliseks dekoreerima illuminaator - keskaegsete käsikirjade illumineerija passionaal - liturgiline raamat Kristuse ja märtrite kannatustest horarium - tunniraamat, sageli illumineeritud palveraamat ilmikuile ööpäeva tundide jaoks. tetriarhid - nelikvalitsejad koodeks - vihiku- või raamatukujuliselt köidetud käsikiri, purpurkoodeks Bütsants oktogoon - kaheksanurkse põhiplaaniga ehitis; geomeetriline vorm keskaegses ehituskunstis - oktagonaalne petik - müüripinda liigendav madal akna-, arkaadi- või uksekujuline dekoratiivne niss, mis esineb grupiviisi, näit, keskaegseil tellisviiludel arkatuur - petikarkaad, enamasti petiknissidena kujundatud kaarte rida fassadil või ehituse siseseintel pantokraator - 2.-6.saj. bütsantsi kunstis esinev motiiv, tihti kiriku apsiidi kaunistusena, mis kujutab
aastast, kui Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga kristluse riigiusuks. Järgnevate poolteise aastasaja vältel (kuni Rooma riigi langemiseni) kujunesid varakristlikus arhitektuuris välja sakraalehituste põhitüübid. Loomulikult oli selles väljakujunemises kõige suurem osa rooma arhitektuuril, sellega rööbiti aga ka Lähis-Ida ehituskunstil. Varakristliku sakraalehituse levinumateks tüüpideks on pikiehitised (basiilika, kodakirik) ja tsentraalehitised (rotund, oktogoon). Tuntuim neist, basiilika, leidis turu- või kohtuhoonena laialdast rakendamist juba antiikajal. Niisugused ehitised mahutasid palju rahvast, see aga oli kristlastele esmatähtis. Basiilika on avar ristkülikukujuline hoone, mille siseruum on sammastega jaotatud pikkadeks löövideks (3-5, vahel ka 7 ja isegi 9 löövi). Keskmine lööv ehitati külglöövidest kõrgemana, selle ülaosas e. valgmikus olevad aknad
annaabi.ee 
