1921. aastal maaparandusinseneri ja põllumajanduse elektrifitseerimise spetsialisti diplom Elulugu ja looming Töötas kodukandis oma erialal Samal ajal publitsistika "Elektrifitseerimine" ja luulekogu "Helesinine sügavik" 1927. aastal proosakogumik "Jepifani lüüsid" Tohutu kriitika sarjas teda nõukogude bürokraatia satiirilis kujutamise pärast 1927. aastal asus Moskvasse tööle Kaastöö ajalehtedele ja ajakirjadele (Krasnaja Nov, Novõi Mir, Oktjabr, Molodaja Gvardija) Elulugu ja looming Inspireeris revolutsioon, sõda, ülesehitustööd Kirjutas aktiivselt, kuid trükki pääsesid vähesed jutustused "Inimene iseendas" 1928 "Meistri saamine" 1929 Avaldas perioodikas kirjanduskriitikat erinevate nimede all Isamaasõjas erikorrespondent Haigestus tuberkuloosi Looming Jutustsed "Kodumaa taeva all" "Soomus" "Päikeseloojangu poole" Oli sunnitud tegelema lastekirjandusega
olema täiesti uut tüüpi. Seepärast eksperimenteeriti, otsiti oma teed ning eitati kõike , mis enne oli olnud. 3. Mis said ametlikult tunnustatud kirjanduse peateemadeks (3)? Revolutsioon, kodusõda, klassivõitlus. 4. Missugustkangelast vajas uus kirjandus? Sellist kangelast, kes on jäägitult andunud revolutsioonile ja parteile, kuid julm ja halastamatu vaenlase vastu. 5. Nimeta ajakirju, mis ilmusid 1920. aastatel (5) ? Novõi Mir, Zvezda, Oktjabr, Molodaja Gvardija, Krasnaja Nov. 6. Mida nõuti kirjanduses 1930 aastail? Nõuti kollektiviseerimise, industrialiseerimise, viisaastakute edusammude kajastamist, Nõukogude riigi tugevuse ja ühtsuse ülistamist. 7. Mis olid totalitaarses reziimis keelatud ? Missuguste autorite loomingus seda siiski esines (5) ? Keelatud oli satiir ja nõukogude korra kriitika, kuid seda esines Zostsenko, Ilfi, Petrovi, Bulgakovi ja Platonovi loomingus. 8
Pärast Stalini surma algas kirjanduses sulaaeg. 1954. aastal ilmus Ilja Ehrenburgi ,,Sula", 1956. aastal Vladimir Dudintsevi romaan ,,Mitte üksnes leivast". Konstantin Simonov, kes hakkas taotlema Stalini ajal kiusatud Anna Ahmatova ja Mihhail Zostsenko maine ennistamist. 1962. aastal ilmus ajakirjas ,,Novõi Mir" Solzenitsõni jutustus ,,Üks päev Ivan Denissovitsi elus". Sula polnud kaugeltki ühesuunaline nähtus. Ajakiri ,,Oktjabr" alustas poleemikat ,,Novõi Miriga". Keelud ja ahistamised jätkusid. Kui Boriss Pasternak sai 1958. aastal Nobeli kirjanudpreemia, hakati teda taga kiusama. Pasternakki ei lubatud Stockholmi preemiat vastu võtma. 1961 avaldati Venemaal seadlus võitlusest ühiskondlikult kasulikku töösse eitavalt suhtuvate isikute vastu. Kahe aasta pärast hakati tegelema luuletaja Joseph Brodskyga. Brodsky mõisteti viieks aastaks asumisele. Selle peale protesteeris intelligents esimest korda
küll eeldas seda, ent meil võeti Rahva Häält lihtsalt täiskasvanutele suunatud lehena, keegi ei hakanud eriti siin midagi tähtsuse järgi seadma. Mis kellelegi huvitav oli, seda peeti silmas. Meil polnud sellist jaotust nagu mujal kas töötad parteilehes või komsomolilehes. Edasi pidi ka juhtima ja suunama ajakirjandust, jälgima kohalikke ajalehti Tartus. Väljaanded ise võisid üksteise suhtes olla valvekoera rollis Novõi Miri tagakiusamises etendas suurt rolli ajakiri Oktjabr, kes oli nii usinasti Novõi Miri kallal, kuigi ühe tasandi väljaanded ei peaks seda tegelikult olema. 2.2. Funktsioneerimine Kui me tõdeme, et füüsiliselt oli töösüsteem väga hästi välja arenenud, siis sisuliselt kahjuks see pilt nii ilus polnud. Võime öelda, vastupidi, liiga kitsasse malli surutud. Suure käsutamise tulemus oli see, et partei ja võimuorganid rahva hääle asemel kuulsid iseenda häält, rahva arvamusi ei saadud. See avaldas arengu suhtes väga halba mõju.
annaabi.ee 
