11. Riskipildi kujunemine sõltub avarii korral I tugeva toimeliste mürkainete keemilised ja füüsikalised omadused II avarii ulatus III ümbritseva keskkonna iseärasused IV ilmastik V aine leviku iseärasused keskkonnas aeal hulgas aine auru tihedus õhu suhtes VI avarii toimumise aeg. (kas oli inversioon, isoternia, konvektsioon?) 12. ÜRO ohtlike ainet klassifikatsioon: I lõhkeained II gaasid III põlevvedelikud IV põlevad tahked ained V oksudeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid VI mürgised ained ja nakkusohtlikud ained VII radioaktiivsed ained VIII söövitavad ained IX muud ohtlikud ained või materjalid. 13. ÜRO ohtlike ainete ainete tunnusnumber näitab millega on tegu ülal on ohu tunnusnumber ja all on ÜRO number. Ohutunnusnumbri esimene number näitab aine ÜRO ohtlike ainete klassi.Ohutunnusnumbri teine ja kolmas number tähistavad lisa 33 ohte
Ultraviolettkiirgust on rohkem ekvaatori lähedal ja kõrgmägedes, aga ka kohtades kus stratosfääri osoonikiht on õhuke. • Kui ultraviolettkiirgus taimes neeldub, pohjustab ta vabade radikaalide teket (oksudatiivset stressi) • Ultraviolettkiirgus neeldub ainetes, kus on palju kaksiksidemeid, nt DNA-s, valkudes, aminohapetes, taimsetes hormoonides (nt. abstsiishappes), flavonoidides, antotsüaanides, fenoolsetes ühendites. Oksudeerivad gaasid atmoafääris (O3, NOx) Osoon atmosfääri erinevates kihtides (nn hea või kasulik ja halb või kahjulik osoon) • Osoon tekib ultraviolettkiirguse mõjul hapnikust aga veelgi intensiivsemalt lämmastikoksiididest. Osooni on rohkem seal kus on rohkem päikest ja saastatum õhk. • Osoon on väga tugev oksüdeerija, reageerib praktiliselt igasuguse bioloogilise materjaliga. • Osoon siseneb taime õhulõhede kaudu
annaabi.ee 
