IV klass allajäänud puud kitsaste ja hõredate võradega puud (jagatakse kaheks IV a enam vähem ühtlaselt paiknevate okstega; IV b ühepoolse võraga) V klass rõhutud puud jagatakse kaheks Va surevad puud; Vb surnud puud) 5. Mets ja valgus. Valgus on oluline tegur puuvõrade kujunemisel ja tüvede laasumisel. Ebaühtlase valguse korral moodustub ebaühtlane võra ja ekstsentriline tüvi, liiga tugeva valguse korral aga pikk ja laiuv võra ning tüved jäävad okslikeks. Puud jaotatakse valgusnõudlikeks (nt lehis kask mänd haab) ja varjutaluvateks (nt kuusk, nulg pärn pöök) ja poolvarju taluvateks (nt hall lepp sanglepp toomingas). Valgusnõudlikuse üle otsustamisel tuleb lähtuda: Võradetihedus Mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu. Tüvede laasumine algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel. Puistu tihedus mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes
hulgast). Suurem osa neeldunud kiirgusest transformeeritakse soojuseks ja läheb vee aurustamiseks. Orgaanilise aine moodustumiseks kulub vaid 1-2% lehtedele langenud kiirgusest. Valgus on oluline tegur puuvõrade kujunemisel ja tüvede laasumisel. Ebaühtlase valguse korral moodustub ebaühtlane võra ja ekstsentriline tüvi, liiga tugeva valguse korral aga pikk ja laiuv võra ning tüved jäävad okslikeks. Metsapuude kasv oleneb ka päeva pikkusest. Seda tuleb eriti arvestada puude aklimatiseerimisel. Lõunapoolsete liikide üleviimisel põhja poole kestab vegetatsiooniperiood pikalt ja puitumata võrsed kannatavad sageli külma all. Puuliikide klassifitseerimisel on väga oluline nende varjutaluvus: mida vähem üks või teine liik
annaabi.ee 
